,,Talvine metsasõit" Lydia Koidula Raske on kirjeldada midagi sellist, mis võtab ju lausa hingetuks. Eesti keel on ikka pagana ilus keel! Oma esimestes lausetes tunneb Koidula rahulolu kallist kevadest, sula suvest ja sügist kuldpunases ehtes. Talv on aga tormine lumi tuiskab saaniste vahelt üles ja metsatee tolmab valgeid helbeid täis. Hiis on õrn, kuid olenemata külmale talvele, peab see puu vastu, sest Koidula usub temasse. Kas kõik lilled on surnud talveti? Mitte ju kõik nad magavad vaid sellest pikast elust. Vastu peavad kadakad, kes ei nõrku külma käes, sest nende südametes liigub kinni pidamata elu vaim edasi, toetab neid raske koorma all, et ta oma oksi ei murraks! Ka kõrb peab kiirustama, sest elu ei seisa paigal. Las aga suvine elu äratab jälle laanelillede ja puulehiste kirjud silmad unest küll siis ka jänes enesegi kuue uuesti kirjuk...
Peale selliseid sündmusi tahaks veidi sellest suurest tundest igapäevaellu kaasa tuua. 1.4 miljonit võib küll arvuliselt väike suurus olla, kuid kui sihtida jällegi kvaliteeti, mitte kvantiteeti, siis saame olla võimsad hoopis teises tähenduses. Mõnikord tahaks tunda ennast sõbrana ka täieliku võõra kõrval. Meie rahvust lahutavad meie erinevused, selle asemel võiksime end liita läbi oma sarnasuste. Neid on meil palju rohkem kui oskaks arvata. Elu imelisemad hetked muutuvad erilisteks, sest neid ei toimu iga päev. Kui toimuks, siis ei oskaks me neid väärtustada. Laulupidu õpetas mulle, et oma rahva suurust saame hinnata läbi ühtekuuluvuse kett on kõige pikem siis, kui ta on terviklik.
Õnne ei saa osta Inimene on sündinud siia maailma leidmaks õnne, edukust ja armastust. Ometi on elul omad keerdkäigud ning inimese soovid ei ole alati kerged täituma. Igaüks peab nägema rasket vaeva, et saavutada oma suurimad soovid ja imelisemad unistused. Inimeste väärtushinnangud on teineteisest väga erinevad ning kõigil soovidel ja unistusel on oma hind. Eri rahvuslaste ja usujärgijate ootused ja lootused elult on kohati erinevad, kuid ometi ühendab kõiki inimesi sarnaste eluväärtuste otsimine ja hindamine. Põhilisteks väärusteks võikski tuua edukuse, armastuse ja õnne. Maailma on näinud näiteks Esimest ja Teist maailmasõda, meeleavaldusi, eriarvamusi ja rahutusi
Muinasjutt P�hjap�der Nikko Elas kord v�ike p�hjap�der Nikko, kes viis t�nu saatusele oma perekonna kokku. Alates sellest p�evast olid Nikko jaoks k�ige imelisemad virmalised.Ta vaatas neid veelkord ning liikus edasi. P�hjap�drad olid teel l�una poole. Nende pealik arvas, et seal on parem. Nikko ei m�istnud, miks. R�nnanud seitse p�eva ja seitse ��d olid nad kohal. Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba
aastate Eesti rockmuusikast ja selle aja muusikutest ning enda eksirännakutest tavainimesele tabamatus maailmas. Samas võib seda raamatut võtta ka kui ühest ajastust ja noortest selle keskel, kes ennast lihtsalt lõbusalt aega veetes surnuks joovad. Ise ütleb ta nii: ,,Selle raamatu lehekülgede sajad ja sajad tegelased liuglesid läbi terve dekaadi peaaegu katkematus mäluaugus. Ja ometi leidsid nad keset surmatrotsivat elupõletamist endas jõudu ning viitsimist luua kõige imelisemad laulud." Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute elupõletamisele suhtub autor neisse poolehoiu ja mõistmisega, tegemata neile liiga. (Või siis tehes seda õige pisut.) Kõik muusikud, kes neil aastail vähegi tuntud olid, on siin raamatus mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski,
siidköidik, mis kammitses metsikut hunti Fenriri. Kõige hädavajalikumad olid jumalate imelised relvad Thori bumerangisarnane haamer Mjöllnir ja Odini eksimatu oda Gungnirr. Väsimatud härjapõlvlased olid ka innovaatsed kavandajad, kes meisterdasid Freyle kokkukäiva lendava laeva ja mõõga, mis pärast tupest väljatõmbamist võitles omapäi. Vahest 23 olid kõige imelisemad nende elavad aarded: kuldsete harjastega metskult Gullinbrusti, ja jumalanna Sifi kuldsed juuksed, mis kasvasid loomulikult. Mõned väärtuslikud imed lõi loodus, nagu näiteks kuldsed nooruseõunad. Surelike seast suutis vaid sepp Völundr olla härjapõlvlaste kunstiosavuse ja vilumuse vääriline. 7.11 Asgard Asgard oli jumalate kodu. Selle ehitas väga ammusel ajal Odin koos teiste jumalate ja jumalannadega
annaabi.ee 
