". Talu perenaiseks taheti töökat aga ka suure summa kaasarahaga talumehe tütart. Mats Aniluik tahtis talu tagasi enda nimele kirjutada, kui sai teada, et Jüri tahab perenaiseks vaest karjatüdrukut Roosit. See kõik näitab kui oluline oli raha külaelanike elus. Raha väärtustati ka juba tolleaegses ühiskonnas. Lisaks väärtustati kooliharidust, sest sellega loodeti saada talule au ja kuulsust. Teoses on lause: ,,Issanda teed on imelikud ja veel tüki maad imelikumad on inimeste teed, kellele isa on otsustanud anda hariduse ainult sellepärast, et üks Aiaste perepoegadest peab tooma talule au ja kuulsust, mida suudab ainult koolitatud mees." Inimeste unistused olid lihtsad, ei loodetud midagi utoopilist. Mats Aniluik unistas heast viljasaagist (,, ..., paludes öösiti, unepuuduse all kannatades kõigevägevamat, et see laseks ikka sellele lahjale mullale oma armulikku palet paista.") ja igast järgmisest rehepeksu nägemisest ( ,,Ja vana mees
kid´s names that were put on their birth years 1996-2000. 15 KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Hariduse Infosüsteem. Õpilaste sünniaastad. [WWW] http://www.ehis.ee/ (28.10.2016) 2. Hussar, A. Eesti eesnimede ajalugu. Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/AnnikaHussar30012014.pdf (18.10.2016) 3. Igav. Eesti imelikumad nimed. [WWW] http://igav.delfi.ee/pildid/eesti-koige- imelikumad-nimed?id=67990693 (6.11.2016) 4. Jõgevamaa Gümnaasium. Õpilaste nimekiri. [WWW] http://jogevagymn.kovtp.ee/opilased (8.12.2016) 5. Nael, A. Eesnimed Jõgeva Põhikoolis ning Jõgevamaa Gümnaasiumis: Uurimistöö. Jõgeva: Jõgevamaa Gümnaasium, 2016. 6. Riigi teataja. Nimeseadus. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/NS (22.02.2017) 7. Riigiportaal. [WWW] https://www.eesti.ee/est/perekond/rasedus_ja_lapse_sund/sunni_registreerimine_ja _nime_valik (24.10.2016) 8. Statistikaamet
teda vahetama. ,,Lollpea oled sa, Ivan Vassiljevits, seda ütlen sulle südamlikuks sõpruseks," karjus Slopasev sõbrale vastu, niipea kui see ukse avas. ,,Valekristused on need seal, mitte meie! Kogu see kool on Valekristus, mõistate, Ivan Vassiljevits." Aga Voitinski mõistis väga vähe sellest, mis talle räägiti või mis tema ümber sündis, niipea kui ta oli tarvitanud alkoholi. Sellepärast võisidki temaga sündida kõige imelikumad asjad. Oli õhtuid, kus tuldi kaugematest tubadest, isegi ülalt Siberist alla tuppa janditama, kui Slopasevil ja Voitinskil kestis lõbus oleng hilja ööni. Suures toas kustutatakse tuli ja poisid poevad magama. Aga pimedas hiilib keegi Slopasevi toa ukse juurde ja koputab. ,,Sisse!" möirgab Slopasev. Aga sisse ei astu keegi, ainult koputatakse natukese aja pärast uuesti. ,,Sisse, ütlen ma!" karjub Slopasev. Aga ei ilmu keegi.