11.15) / (Newhall, 2012. 24.11.15) 5. http://www.draamateater.ee/, http://www.draamateater.ee/teatri-ajalugu (Viidatud 24.11.15) / (Draamateatri koduleht, 24.11.15) 6. Morgan, Nicky 2015. Märts, haridus. Being academic isn't enough in the modern world. http://www.telegraph.co.uk/education/educationnews/11475816/Nicky-Morgan- being-academic-isnt-enough-in-the-modern-world.html. (Viidatud 24.11.15) / (Morgan 2015. 24.11.15) 7. Järv, Risto 2005. Eesti imejutud. Eesti imejuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus. http://www.academia.edu/3570260/Eesti_imemuinasjuttude_tekstid_ja_tekstuur._Arhi ivikeskne_vaatlus. (Viidatud 24.11.15) / (Järv 2005. 24.11.15) 15.01.2016 Plagiaat ehk loomevargus Mis on plagiaat? Kellegi teise teksti esitamine enda nime all; kellegi teise teksti ilma viideteta kasutamine; kellegi teise idee või mõtte esitamine enda nime all. Ma ei tee copy-paste'i!
Selgub, et kandva väärtuse plaanis ja üleloomulikkuse plaanis tekkivad põhijaotused langevad kokku. Mitte-üleloomulikes juttudes on võitja / kaotaja ja väärtuse omaja / mitteomaja üldreeglina sama ja intellekt on niihästi väärtuse kui ka mootori funktsioonis. Imejuttudes ja legendilaadilistes juttudes on voorusliku võitja (/ebavoorusliku kaotaja) roll ja mootori (abistaja, otsustaja, hindaja/kahjuri, karistaja) roll eri tegelaskujude kanda. Niisiis koonduvad imejutud ja legendilaadilised jutud mitme tunnuse poolest omaette rühma ja kõik ülejäänud omaette. Vanem jutustavat laadi naljand on üldiselt paljuski lähedasem loomajuttudele, novellidele või rumala kuradi juttudele kui mõnele kaasaegsele anekdoodile. 2 Liigitusi, termineid ja teooriaid Uurijad on tänini hädas nalja vormide tuvastamise ja termineerimise ning naljanähtuste liigendamisega
Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütlustes e. vanasõnades omaette võetult on eetilised ja sotsiaalsed teemad kindlasti palju tüüpilisemad kui kalendaarsed või meditsiinilised. Tuum on