Sotsiaaltöötajad tahavad kedagi aitada, kes ise ennast aitada ei oska. Valida selline elukutse nõuab tugevat südant ning julget pealehakkamist, igaüks ei sobi selleks. Sotsiaaltöötaja peab mõtlema kaastundlikult, kuid jääma realistiks. Ta peab olema aktiivne asjade ajamises, kuid olema rahulik ning kuulama inimest lõpuni, kui tal on mure. Ta peab oskama aitada ning teadma palju aga ei tohi minna uhkeks, et temal on võim Sotsiaaltöötaja peab olema peaaegu imeinimene. Olema puhas inimene, kes oskab eraldada tööd eraelust. Mina ei sobiks sotsiaaltöötajaks. Olen kindla tee valinud, et hakkan tulevikus tegelema heategevusega. Väikseid samme teen juba selles suunas praegu ning tulevikus kindlasti juba rohkem. Ma ei suuda elada rahulikult ning vaatada maailma sellisena, et mind ei huvita. Mind huvitab, mind huvitab teiste inimeste elu ning mured. Ma ei suuda lakata mõtlemast inimestest, kes vajavad abi
ebastabiilne ning ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma. Kliendi terviseseisundi peab selgitama perearstilt ja vajadusel ka erispetsialistidega. See, et inimene ei taha naabritega suhelda ja keeldub abist ei tähenda, et Alice ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma. Sekkumisplaani koostamisel mõistsin, et sotsiaaltöö on päris raske. Abi vajavad inimesed on erinevad ja kõikidega peab oskama leida kontakti. Avastasin, et sotsiaaltöötaja ongi nagu imeinimene - ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama . Sotsiaaltööd õppides saab palju teadmisi inimese psüühikast, käitumisest ja üleüldse silmaring väga laieneb ja seega loob sotsiaaltööalane haridus soodsa pinnase elus paremini toime tulla ja oskuse inimestega suhelda. Mina arvan, et mina isiklikult ka inimesena tänu sellele väga arenenud.
iseseisvad tööd õigeaegselt ja korrektselt ära teha. Iseseisva töö maht oli suur ja keeleprobleem andis tunda. Arvan, et sain nende töödega oma väljendusoskust ja eesti keelt parandada. Kindlasti on kasvanud minu julgus ja teadmised sotsiaaltöö valdkonnas. Iseseisva töö tegemisel kohtusin sotsiaaltöölistega, et saada infot, kuidas sotsiaaltöö valdkonnas tegelikult töö kulgeb. Sotsiaaltöötaja ongi nagu imeinimene - ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama - sest sotsiaaltöö on elu. Sotsiaaltöö eesmärk on inimese toimetuleku tagamine ja selleks tuleb tegeleda kõigega. Iseseisva töö tegemisel veendusin, et sotsiaaltöötajal peab olema palju teadmisi inimese psüühikast, käitumisest, sotsiaaltöö teooriatest ja meetoditest. Kõige keerulisemaks osutus kahtlemata artiklite otsimine. See oli ülesannetest kõige
täitmine, kus tuleb olla väga tähelepanelik ja täpne. Seda eelkõige juhtumite korral, kus õpilane saadetakse nõustamiskomisjoni, samuti on minu arvates üsna töömahukaks muutunud õpilaste individuaalse arengu jälgimise kaartide täitmine. Väga täpne tuleb olla sõnavara kasutamisel, et seda õigesti tõlgendataks, seegi eeldaks eripedagoogilist ettevalmistust. Samas ei ole HEV koordinaator koolis nn ,,imeinimene", kes suudab ja oskab lahendada kõiki õpilaste arenguteemadega tekkinud probleeme. Häid tulemusi võib saavutada üksnes õpetajate ühises koostöös ja eesmärgistatud tegevusega. Usun, et hoopis enim puudust tunnevad just algklassiõpetajad abiõpetajast tunnis, kes reaalselt aitaks nii õpetajat kui ka õpilasi, seda enam, et klasside õpilaste arvud suurtes koolides on hirmutavad. Aeg- ajalt tundub mulle, et HEV koordinaator võtab üle õppealajuhataja tööülesandeid, kes samuti
annaabi.ee 
