teoreetiline füüsik · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · On avaldanud kolm väga populaarset raamatut: "A Brief History of Time", " Black Holes" ja "The Universumi in a Nutshell" Valdkonnad · Üldrelatiivsusteooria · Kvantgravitatsioon · Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi. · Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Nt: musta augu kvant-aurustumine. Singulaarsuse teoreemid · 1965. aastal Roger Penrose(Inglismaa) näitas, et üldrelatiivsusteooria kohaselt koondub omaenese raskuse all kollapseeruva tähe mass ühte matemaatilisse so lõpmata väiksesse punkti. Tihedus saab
Haigestumise momendiks oli ta parasjagu relatiivsusteooria selgeks saanud ja see pööraselt huvitav valdkond ei andnud aega suremiseks. Kolmekümneselt kaotas ta lõplikult liikumisvõime (suudab tahtlikult liigutada vaid vasaku käe paari sõrme), neljakümneselt kõnevõime. Ja ometi on ta tegutsev professor, kes kirjutab artikleid, peab loenguid, esineb konverentsidel... Tänapäeva tehnika teeb selle võimalikuks, kui vaid inimesel tahet jätkub. Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Toome ühe näite -- musta augu kvant-aurustumise. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind -- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas (väljast sissepoole). Selle tulemusena musta augu mass kasvab; et aga just mass ongi gravitatsioonivälja
loodusseadused, mis valitsevad Universumit, ja mida on vaja mõista, et kirjeldada kõike, mis määrab Universumi sellisena, nagu me usume ennast seda nägevat. Loomulikult ei ole võimalik paarisajal leheküljel kirjeldada kõiki ideid, mille kallal tuhanded inimesed on aastakümneid vaeva näinud. Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi. Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Nt: musta augu kvant-aurustumise. 1965. aastal Roger Penrose(Inglismaa) näitas, et üldrelatiivsusteooria kohaselt koondub omaenese raskuse all kollapseeruva tähe mass ühte matemaatilisse so lõpmata väiksesse punkti. Tihedus saab lõpmata suureks, nii et tekib singulaarsus, mille nimi on must auk. Penrose'iga liitus Stephen Hawking. 1970
ja see pööraselt huvitav valdkond ei andnud aega suremiseks. Kolmekümneselt kaotas ta lõplikult liikumisvõime(suudab tahtlikult liigutada vaid vasaku käe paari sõrme), neljakümneselt kõnevõime. Ja ometi on ta tegutsev professor, kes kirjutab artikleid, peab loenguid, esineb konverentsidel. Tänapäeva tehnika teeb selle võimalikuks, kui vaid inimesel tahet jätkub.(Bio, 2015) Vaatamata oma haigusele on Stephen füüsikasse väga palju panustanud. Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte- eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Ta omandas põhjalikult kaks 20. sajandi suurt teooriat – üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika – ning tegi olulisi avastusi seal, kus nad lakkavad toimimast või kattuvad, näiteks musta augu piiril ja Universumi alguse Suure Paugu puhul. Hawkingi uuringud on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi
näiteks ülikooli vastuvõtmisel. (Pullmann ja Allik, 2002, 205- 207) Howard Gardneri arvates tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Raske on kontrollida, kas loogilis-matemaatilis intelligentsus on seotud suhtlemisintelligentsusega, sest pole loodud korralikku mõõtevahendit. On selge, et peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset. Näiteks õpiraskustega imearvutaja, kes ei oska isegi kõige lihtsamatele küsimustele vastata, oskab väga kiiresti peast arvutada viiekohalisi arve või öelda, mis nädalapäev oli 21. oktoober 1960. See tähendab, et inimene, kes jääb alla keskmisele võimele, võib ilmutada sellele vaatamata mingis muus valdkonnas erakordseid oskusi. Näiteks autistide seas on neid palju. (Pullmann ja Allik, 2002, 214-215) On teada, et naised erinevad meestest kasvu ja kaalu poolest, kuid nad võivad erineda ka
annaabi.ee 
