kuid nagu allpool näha, on see seos kahtluse alla seatud. Esimesed maastikukunstnikud olidki valdavalt ameeriklased ning maastikukunsti põhirõhk tema kõrgperioodil jäigi USA-sse. (Wikipedia, Land art). Kirjutatakse, et maastikukunsti ilmet on mõjutanud kunstnikud Constantin Brâncuþi (1876-1957) ja Joseph Beuys (1921-1986). Brâncuþit peetakse kuulsaimaks Rumeenia skulptoriks, kes oli üks esimesi abstraktse skulptuuri viljelejaid, kuigi kunstnik ise kutsus neid imbetsillideks, kes tema töid abstraktseks nimetasid. Joseph Beuys on Saksa kunstnik, kes viljeles videokunsti ja skulptuuri, teostas installatsioone ja perfomance'eid. Teda peetakse 20. sajandi 2. poole üheks mõjukamaks kunstnikuks Euroopas (Wikipedia, Land art). Maastikukunstiga seob teda ilmselt see, et ta oli aktiivne keskkonnakaitsja, mis avaldus ka tema töödes. Üheks ehedamaks näiteks on sellest 1982. aastal algatatud projekt "7000 tamme" ("7000 Eichen"), mis oli võimalik
· Tavad, traditsioonid (üliautoriteed; isa, vanaisa) kõrgema autoriteedi appi võtmine. · Fiktiivsed isikud, olendid jumalaga hirmutamine vms. · Verbaalne tõestamine nt ühe ja sama mõtte pidev korrutamine; müstiliste terminite kasutamine, nt euronõue. Usutakse, et hälbiv käitumine tuleneb mingist moraalsest või vaimsest kriisist. 19. sajandiks olid arstid ja reformaatorid hakanud teatud tüüpi inimesi nimetama moraalseteks imbetsillideks sotsiaalsete normide rikkujad, kelle mõistus ja intellekt on normaalsel tasemel. Vaimset tervist propageeriva liikumise kasvuga 19. sajandil hakati sellist terminoloogiat pidama liigselt ebateaduslikuks ja selle asemele loodi sellised kategooriad nagu psühhopaat ja sotsiopaat, hiljuti aga hakati kasutama antisotsiaalse isiksuse mõistet. Antisotsiaalse isiksuse kontseptsioon on eriti sobilik seetõttu, et ta liidab bioloogilised ja psühholoogilised teooriad.
Nt teatas Hooton, et kriminaalsed on üldiselt kühmus inimesed, Sheldon aga, et atleetlikud inimesed. Praegu: on selgunud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY kromosoomimustriga mehi. b) psühholoogiline seletus: Hess: Uskumus, et hälbiv käitumine tuleneb mingist inimest vaevavast moraalsest või vaimsest kriisist, on tänapäeval sama populaarne kui paar tuhat aastat tagasi. 19. sajandiks olid arstid hakanud teatud tüüpi inimesi nimetama moraalseteks imbetsillideks, need on inimesed, kes rikuvad sotsiaalseid norme, kuigi nende mõistus ja intelligents on normaalsel tasemel. Hiljem loodi selle asemele sellised kategooriad nagu psühhopaat ja sotsiopaat, hiljem aga mõistet antisotsiaalne isik. Antisotsiaalne isik liidab bioloogilised ja psühholoogilised teooriad. Psühholoogilised vaatekohad rõhutavad lapsepõlvekogemuste tähtsust, millest tulenevalt inimese ego ebaterve kujunemine või ebatäiuslik võime oma tegusid kontrollida