Sõrmeküünega purustav 87 Vahaküpsus: sõrmeküünega mittepurustav 89 Täisküpsus: teris on kõva, võib ainult pöidlaküünega raskelt katki murda Makrostaadium 9: Taime suremine (täisküps) 92 Üleküpsus: terist pole võimalik pöidlaküünega enam murda 93 Terad varisevad päeva jooksul 97 Taim täielikult surnud, kõrred murduvad 99 Saak Idanemine algab sobiva temperatuuri (+1...+3 °C; optimaalne +6...+12 °C) olemasolul vee imamisega (veevajadus seemne kuivkaalust: kaer 65%; nisu, rukis 55%; oder 45%; liblikõielised 100...120%). Fermentide (amülaas, diastaas jt) toimel muudetakse keerulised ühendid (tärklis jms.) lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks, idule muudab toitained kättesaadavaks kilbike. Kõigepealt moodustub 3...8 idujuurt, pärast idujuurte nähtavale ilmumist alustab kasvu idupung, mis on kaitseks kaetud sinkaga (koleoptiil); mullapinnale jõudes singas praguneb ja tema kasv lakkab.
Kõik isiklikud ja haigla vahendid, mis on patsiendi kasutuses olnud, tuleb isolatsiooni lõppedes desinfitseerida. Mis ei ole desinfitseeritav, tuleb hävitada. PIISKNAKKUSE ABINÕUD Piisknakkuse isolatsiooni kasutatakse nakkuste puhul, mis levivad õhu kaudu suurte piiskadega aerosooli näol. Piisad on suuremad osised (>5 m), mis tekivad nakkusallika köhimisel, aevastamisel ja rääkimisel ning seoses teatud protseduuridega, nt sekreetide imamisega ja bronhoskoopiaga. Suured piisad sadenevad kiiresti, levivad vaid mõnikümmend sentimeetrit (kuni üks meeter). Kuna suured piisad ei jää õhku hõljuma, siis ei vaja nendega seotud haiguste ennetamine erilist õhu käitlemist ega ventilatsiooni. Väikesed lapsed aga võivad vahetut keskkonda rohkesti piiskadega saastada, mille tõttu tuleb alla kuueaastaste laste puhul rakendada lisaks kontaktnakkuse abinõusid. Patsient on soovitatav paigutada eraldi palatisse
mullad (liivsavi ja saviliiv). Mulla orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud organismide jäänustest ning huumusest. Viimane on mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi- struktuursust, õhustatust, vee kinnipidamisvõimet jne. Mulla tahket osa iseloomustab ka mullaosakeste omavaheline paiknemine- kui nad on omavahel liitunud, jättes vahele palju erineva suurusega tühimikke, siis on muld sõmeraline (paremini õhustatud ja kiirema vee imamisega), muidu loetakse mulda teraliseks. Mullas paiknev vesi pärineb põhjaveest ja sademetest ning osaleb kivimite murenemisprotsessis ja organismide elutegevuses. Õhk mullas täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore ning on hapnikuallikaks mullas elavatele organismidele ja taimede juurtele. Mulla ehituseks ehk mullaprofiiliks nimetatakse püstläbilõiget maapinnalt aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguseid kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks
annaabi.ee 
