Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epiteet, metafoor), lausekujundid(kordus) ning kõlakujundid(riim). Stroof on luuletuse salm. Võrdlus on kõnekujund, milles kõrvutatakse kedagi või midagi ühistunnuse alusel. Värss on luuletuse rida.
Sisaldab küsimust, millele peab vastama. Novell on proosa väikevorm, mis keskendub sündmustikus kõige olulisemale. Tegelasi on vähe tekst tihe ja pingeline, lõpp tihti ootamatu. Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pajatus on lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. Pastoraal karjaseluuletus. Kujutatakse karjase ja maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga. Proosa on kirjanduse ühe põhiliigi eepika väljendusvorm. Proosateoses jutustatakse sündmustest, tegelastest ja olukordadest enamasti rahulikult ja tõepäraselt. päevikus tehakse vahetuid ülestähendusi oma elu päevasündmuste kohta minakesksest vaatepunktist. Romaan on proosazanr, mida iseloomustavad täiuslikkusetaotlus,
tähtede säras. (5 silpi) Ood Ood Pidulik luuletus, ülistuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele või ideele. Palju oode on kirjutanud Kristjan Jaaks Peterson, kes sündis Riias 14.03.1810 a Viljandimaalt pärit kirikuteenri perest. Pastorad Pastorad on karjaseluuletus. Selles kujundatakse karjase- ja maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Sonett Sonett- 13 Sajandil Itaalias loodud luulezanr. Sonett koosneb 14 värsireast. Itaalia soneti värsid jagunevad stroofidesse 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsi skeem on 4+4+4+2. Sonetipärg koosneb 15 sonettist. Kusjuures iga järgmine algab eelmise lõpp reaga. Eesti luules on enim sonette kirjutanud Marie Under. Poeem on pikem mitmeosaline värsiteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujuntamine
vaimsete otsingute ja elumõtestatuse teemaga. Ballaad tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärit tihti legendist, peamisteks motiivideks armastus ja surm. Nt M. Under ,,Porkuni preili", F. Schiller ,,Kinnas". Haiku Jaapanist pärit väike luulevorm. Koosneb kolmest reast ja 17 silbist (5+7+5). Teemaks loodus ja tunded. Pastoraal karjaseluuletus. Selles kujutatakse karjase- ja maaelu looduslähedases ja enamasti ilustavas laadis. Ood pidulik ja ülev luuletus, kiidu- või ülistuslaul. Lee keskajal rüütlikirjanduses levinud jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Ainestik enamasti legendidest. Valm õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on sageli loomad. Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub valmi lõpus olevast õpetusest e moraalist. Kujutab inimestevahelisi suhteid, inimloomuse nõrkusi ja pahesid.
annaabi.ee 
