situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine" (1889), ,,Pimedad" (1890), ,,Pelleas ja Melisande" (1892), ,,Sinilind" (1909) Estetism Aluseks on kunsti sõltumatuse idee. Kunsti eesmärk on temas eneses. Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema muinasjuttudes ,,Õnnelik prints" (1888), ,,ööbik ja roos" (1888) ja romaanis ,,Dorian Gray portree" (1891). Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nimetadakse sümbolismile lähedasi voole üldnimtusega uusromantism ( sümbolism ja impressionism), sest tegemist on romantismi põhimõte ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega. Uusromantism on
· eesti keel vaene, puudub hulk vajalikke oskussõnu, puuduvad võimalused täita XX sajandi haritlaskeele rolli · Vajalik hulga sõnade keelde toomine, eriti soome keelest laenamine (kasutuses ca 300 sõna) · keelekorralduspõhimõtted: otstarbekohasus (vormivõimaluste paljus, rikkus, selgus, täpsus jm), ilu, omapärasus (võõrapärasused välja) näiteks võitlus saksakeelse sõnajärje vastu · panus: iluprintsiip, kunstlikud sõnad, morfoloogia lühikesed vormid, i-mitmus ja i-ülivõrre, sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendite reeglistamine süstematiseeris ja propageeris Muutis väga oluliselt meie KK grammatikat. Arvas, et Eesti keel on vaene keel. Keele norminime polnud tähtis. Johannes Voldemar Veski: · keelekorralduse mõjuaeg kuni 1960. aastateni · Veski: keel on eluline olevus, mis tärkab, areneb, muutub jne
oma maailma. Augustinus ütles, et tõde peab olema midagi suuremat kui mina, suurem kui miski mida saaks taandada meile endile sellega ta jõuabki jumalale, kes pole meeleliselt kuidagi tajutatav ega tunnetatav ning ta on ilma igasuguse kvaliteedi ja kvantideetita ehk kõik omadused, mida me jumalale poogime on meie endi püüd kirjeldada midagi kirjeldamatut. Suuma Essentia ehk kõrgem olemine jumal asub väljaspool aega ja ruumi ning on ka iluprintsiip ja, et me saaksimegi midagi jumalast teada, peaks tema langema meie tasemele, et seda meile ise ilmutuse kaudu öelda. Augustinus järeldas sellest seda, et tõde on lahus meist ning see ei sõltu meist. *) Kristlik käsitlus on, et jumal on end ilmutanud kolmes isikus: isa, poja ja püha vaimuna Augustinus ütles, et jumal on kolmes olekus, kuid igas olekus on kõik omadused ehk jumal ongi kõik need kolm isikut. Augustinus loobus käsitlusest, et need kolm olekut
annaabi.ee 
