"Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev" (Tartu 1928) "Neli kuningat" (Tallinn 1931) "Lauluisa ja Kirjaneitsi" (Tallinn 1930) "Kolmas tee" (varjunimega Peeter Bollmann, Tallinn 1932) "Iluduskuninganna" (Tallinn 1933) "Elav kapital" (Tallinn 1934) "Karu läheb mee lõksu" (Tallinn 1936) "Üks tuvi lendab merele" (Tallinn 1937) TSITAAT Elu ning selle veetmist provintsilinnas peetakse tavaliselt väikekodanlikuks. Viimast on meilgi 1905. a. revolutsioonist peale ja mõningal määral vene pahempoolse kirjanduse mõjul ägedasti halvustatud. Ometi ei ole see väikekodanlus,
· 1944. aastal emigreerus Rootsi Looming · Omane sakraliseerivate armulaulude ja lapsepõlvemaade sidumine vanaaegsete motiivide ja maastikega · Valdavalt surma ja kaduvikumeeleolud · Arhailise värvinguga värsid · võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud Teosed · Luulekogud "Pärlijõgi" (1931) "Kaduvik" (1927) · Mälestusteraamatud Väikelinna moosekant" (1946) · Näidendid "Iluduskuninganna" (1933) "Elav kapital" (1934) Henrik Visnapuu · Eluaastad 18901951 · Sündinud Viljandimaal Helme vallas · Õppinud Tartu ning Viljandimaa eripaikades, töötanud õpetajana, ajakirjanikuna ja propagandatalituse kultuurinõunikuna · Luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Looming · Silma paistavad armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalised laulud · Luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga
rohkuse ja kui veinipealinnana. Eluolu Eestis 20. sajandil oli alles kasvamas paremuse poole. Tallinnast sai vabariigi pealinn. Tallinna linna elus seati sisse elektrirongiliiklus, bussiliiklus, alustasid liikumistmootortrammid. Alustas tööd Raadio Ringhääling, toimus esimese eesti ooperi "Vikerlased" esietendus "Estonias", esietendus esimene OÜ Eesti National Film´i kunstiline film "Mineviku varjud", "Eesti Päevalehe" poolt organiseeriti esimest korda iluduskuninganna valimine. Äärelinnades hakkasid tegutsema ärid, kohvikud, töökojad, juuksurid jne. Hoogustus ka elamuehitus. Paljud suurettevõtted suutsid jalule jääda ja moodustus ka palju uusi. 1920. aastate arhitektuuri peamiseks stiiliks oli moderniseeritud luterlik barokk, mida iseloomustavad rasked väiksed ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid olid liigendamata ja kaunistusteta. Riik hakkas aktiivselt keskenduma ehitustegevusse ja külamaastiku ilmesse.
juhiks Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne. 1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) olulisemad lavastused 1932. H. Raudsepp "Vedelvorst", lavastaja R. Opsola 1932. A. Kitzberg "Tuulte pöörises", lavastaja K. Hansen 1932. I. Kalman "Montmartre'i kannike" (operett), lavastaja V. Laason 1933. A. Adson "Iluduskuninganna", lavastaja R. Opsola 1933. I. Kalman "Kuradiratsur" (operett), lavastaja H. Andresen 1933. E. Mehul "Joosep" (ooper), lavastaja H. Malmsten 1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla. 1934 - 1940. Teatrit juhib Eduard Lemmiste. Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses;
moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne. 1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) 12 olulisemad lavastused 1932. H. Raudsepp "Vedelvorst", lavastaja R. Opsola 1932. A. Kitzberg "Tuulte pöörises", lavastaja K. Hansen 1932. I. Kalman "Montmartre'i kannike" (operett), lavastaja V. Laason 1933. A.Adson "Iluduskuninganna", lavastaja R. Opsola 1933. I. Klmn "Kuradiratsur" (operett), lavastaja H. Andresen 1933. E. Mehul "Joosep" (ooper), lavastaja H. Malmsten 1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla. 1934 - 1940. Teatrit juhib Eduard Lemmiste. Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii
Sellisel tunnil, nii pimedal, nii õudsel, ihkas mu hing inimese poolehoidu; kuid selle asemel 1 pea (prants. k.). 2 Ameerika riigitegelane ja füüsik, keda ameeriklased peavad piksevarda leiutajaks. Toim. 132 Mu kallim sõber, 'nõuandja, trööstija ja juht, mu mure-rõõm ja rõõmu-öndsus tuli nagu täht. Ta liikus nagu need säravad olendid, keda romantikud ja noored näevad oma kujutluste Eedeni päikesepaistelistel teedel; nagu iluduskuninganna, keda ehib vaid tema ülim kaunidus. Nii pehme oli tema samm, et seda ei olnud üldse kuulda, ja kui tema õrn puudutus poleks tekitanud maagilist värinat, siis oleks ta; nagu teised tagasihoidlikud iludused märkamatult minema libisenud. Tema ilmes oli kummaline kurbus nagu jäised pisarad jõulukuu rüül, kui ta osutas võitlevaile elementidele väljas ja käskis mind vaadelda kaht minu ette ilmunud olendit.»
annaabi.ee 
