taevalikud, teised maised. Nii nagu vett on kahesugust (vesi võib kas sadada taevast alla või saada alguse maapõuest), on ka teadmisi Filosoofia liigitub loomulikuks teoloogiaks, loodusfilosoofiaks ja kahesuguseid. Selle tunnuse järgi jagas Bacon kõik inimteadmised inimesefilosoofiaks ehk antropoloogiaks (kr anthrpos `inimene') ilmutusliku teoloogia ja filosoofia4 valdkonda. selle järgi, kas tema uurimisaine on Jumal, loodus või inimene. Inimmõistus ei ole tema arust võimeline aru saama religiooni Ilmalikud teadused liigitas ta inimmõistuse võimete alusel: mäluga saladustest. Seda aga, et Jumal on olemas, et ta valitseb maailma
käsitlused on enamasti luterlikelt autoritelt ning see on mõjutanud nende uurimusi ja sündmustele antavaid hinnanguid ja tõlgendusi ka siis, kui religiooniküsimused ei ole asjaomastele uurijatele isiklikult olulised. Seda, et reformatsioon oli vähemalt sotsiaalses ja kultuurilises mõttes positiivne sündmus, võetakse eeldusena, mida ei ole vaja tõestada (Kala 2007:11). ,,Reformatsioon tähendas oma kiriku minevikku, selle isemoodi uut algust ning see paistis kui mitte ilmutusliku sündmusena, hetkena, mil evangeeliumi valgus äkitselt paistma hakkas, siis vähemalt ühe suure ja pöördumatu eduloona, evolutsioonina, mis pidigi nii minema, sest nii oli õige ja hea." (Kreem 2007:136). Eestikeelses historiograafias ei ole luterliku reformatsiooni teemal eraldiseisvat uurimust ilmunud, aga eesti luterlike autorite (Jakob Hurt, Villem Reiman, Martin Lipp, Olaf Sild, Johann Kõpp jt) kirikuloo
* Ta reisis palju, kuid elu lõpus elas Hollandis. Ta armastas sooja ja seega magas öösiti ahju peal. Ta oli üsna introvertne, kuid oli kirjavahetuses paljude tuntud ja tähtsate inimestega. Talle sai saatuslikuks see, et ta kutsuti Rootsi õpetama, kuid seal haigestus ta külma tõttu kopsupõletikku ning suri juba esimeste kuude jooksul. Samas on ka teooria, et ta hoopis mürgitati kuniga ihuarsti poolt, kes samuti tahtis saada kuulsust. * Tema suur filosoofiline avastus oli justkui ilmutusliku olemusega. Ta oli võtnud osa ka 40-aastasest sõjast, kus sõdis keisri poolel ning ühel talvel kui oli taaskord puhke aeg nägi ta unes unenägu, millest tulenes ka tema suurim avastus. Nimelt ta nägi unes seda, et midagi kindlat ei ole, vaid kõiges tuleb kahelda, kuid samas ta leidis, et miski siiski peab olema olemas. Täpsemalt ta leidis, et kuna inimene ise kahtleb või mõtleb, siis ta peab olema olemas. See ei olnud puhas skeptitsism, sest selle asemel, et kahelda, et midagi ei ole,
annaabi.ee 
