Kättesaadavus: Kallis Leiukohad: Aafrika, Austraalia, Brasiilia, India, Venemaa, USA Omadused Teemant on puhtuse sümbol. Selle puhas valge valgus võib teid aidata muuta oma elu üheks tervikuks. See seob kokku suhteid, tuues partnerlusse armastust ja selgust. Räägitakse, et see tugevdavat mehe armastust oma naise vastu, seda peetakse pühendumuse ja ustavuse märgiks. Teemant on olnud rikkuse sümbol juba tuhandeid aastaid ja on üks ilmutuslikke kive, mis tõmbab küllust juurde. Mida suurem on teemant, seda suurem on ka küllus. Suur teemant on ka oivaline vahend geopaatilise või elektromagneetilise stressi tõkestamiseks ja kaitseks mobiiltelefonide kiirguse eest. Teemant on energia võimendi. See on üks väheseid kive, mida kunagi pole vaja uuesti laadida. See suurendab energiat kõiges, millega see iganes kokku puutub, ja on väga tõhus, kui kasutada seda koos teiste kristallidega ravimiseks, sest see
See tähendab, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Näiteks kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist. Füsioloogilise seisundi rahunemine. vb: Palve, ekstaas, (patu)kahetsus(mis on hea ja õige), lunastus 5. Usulise kogemuse tüpoloogiad. Esimene nendest on metaanalüütiline(eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi ja ilmutuslikke usulisi kogemusi)kinnitavad kogemused viivad jumaliku tõe sügavamale mõistmisele. , mille abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Teine on uurimuspõhine, mille puhul konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse erinevad tüübid. Metaanalüütilise tüpoloogia näiteks on Spilka ja McIntosh (1995), kes eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi12 ja ilmutuslikke usulisi kogemusi. Kinnitavad kogemused viivad
Ratsionaalne seisukohta usu ja mõistuse vahel kirjeldab Thomas Aquinast. Thomasi arvates on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Loomupärased tõend on sellised, milleni võime jõuda loogikat rakendades või kogemuste abiga. Ilmutuslike tõdedeni, näiteks jumalani, me õppides ei jõua. Inimesel võib küll tekkida aimdus ideaalsest olendist, kuid temast arusaamiseks on meile vaja pühakirja või jumala ilmutust. Ilmutuslikke tõdesi loeb Thomas küll ratsionaalseteks aga tema arvates ei ole inimese mõistus loodud sellest lihtsalt iseseisvalt aru saama. David Hume ja William Jamesi arvates ei ole kõiki asju võimalik kunagi täpselt teada saada. Näiteks pole võimalik kindlalt teada saada kas inimene on sinu sõber või kas armastus on kahepoolne. Sama moodi pole ka jumala kohta võimalik täielikult teada saada kas ta on olemas. Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda
erinevate uuringute põhjal)- mille abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Metaanalüütiline tüpoloogia nt. Spilka ja McIntosh (1995), kes eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi (s.o teadvuse teisenenud seisund, mida iseloomustab organismi sisepinge, kõrgenenud emotsionaalsus ja kontakti kadumine ümbritseva füüsilise reaalsusega) ja ilmutuslikke usulisi kogemusi. Kinnitavad- viivad pühaduse või jumaliku tõe sügavamale mõistmisele Kaasaelavad- tekitavad tunde/arusaamise dialoogist üleloomulikuga Ekstaatilised- väljendavad intensiivset läheduse kogemist üleloomulikuga Ilmutuslikud- teostuvad visioonide kaudu, milles inimene jõuab mõistmisele ja/või äratundmisele. Selle neljase süsteemi aluseks on seletused, mida inimesed annavad oma usulistele kogemustele.