sajandi teise poole olulisemate rahvusliku liikumise ettevõtmistega. Külastades aastail 1863-1864 kodumaad sõlmis kunstnik suhted ärksamate kaasmaalaste Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda ja Jaan Adamsoniga, tutvus nii palvekirjade aktsiooni kui Eesti Aleksandrikooli asutamise ideega. Ta osales veel mitmetes rahvusliku liikumise üritustes: oli üks 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaliikumise algatajaid ja toetajaid; aitas hankida "Sakala" jt ajalehtede ilmumisluba; kavandas agraarreforme, arutles aadlivõimu ja Balti erikorra üle. Samal ajal kujunes Kölerist impeeriumi pealinnas tegutsenud Peterburi patriootide ringi juhtfiguur, koos Carl Robert Jakobsoniga kuulus ta rahvusliku liikumise demokraatliku suuna tuumikusse. 18691870 oli mees Peterburi Kunstiakadeemia õppejõud ja 1877-st aastast nõukogu liige, 1874-st aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide ühingu liige. 1891. aastal valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
Ta töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt töötas ta ka Kunstiakadeemias. Köler oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Köler oli keskne tegelane nn Peterburide patriootide ringis, tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Ta osales ka rahvusliku liikumise üritustes: oli üks 1864 alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaliikumise algatajaid ja toetajaid; aitas hankida ,,Sakala" ja teiste ajalehtede ilmumisluba; kavandas agraarreforme; arutles aadlivõimu ja Balti erikorra üle. Köler on loonud rohkesti maastikumaale, portreid, kompositsioone. Eesti kultuurilukku on Köler läinud eesti esimese professionaalse kunstnikuna, maalikunsti rajajana ja rahvusliku liikumise tegelasena. Kodumaa-ainestikul lõi mitu oma paremat teost: ,, Kunstniku sünnikoht", ,, Ketraja", ,, Hiiu naised kaevul", tähtsad olid ka ,, Kreutzwaldi portree"
Jakobsoni materdati baltisaksa ajakirjanduse veergudel üsna võimsalt. Kuna vastuväited jõudsid ka eesti ajakirjandusse, siis see tõstis ka Jakobsoni kõnede tähtsust. Hurt tegeles eesti ajalooga teaduslikumal moel. Otsustas, et eestlastele tuleb kirjutada eesti ajaloo raamat. 1868. aastal on ta jõudnud mingisuguse käsikirjaga valmis, püüdis seda trükki anda. Tema mõte oli see, et raamat laulupeo ajal avalikkusele anda. Ei saanud tsensorilt ilmumisluba. Raamat ilmub lõpuks 1871. aastal (avaldati Eesti Postimehes järjeloona, 1879 tuleb eraldi raamat). Raamat saab pealkirja ,,Pildid isamaal sündinud asjust". See raamat on teaduslikum, ette on võetud katse kirjutada eestlastele nende enda ajalugu, mis ei oleks nii rahvusromantiline, vaid pigem faktiline. St baltisaksa faktid asetati rahvuslikku sousti. Hurt oli oma raamatu üles ehitanud seitsmele pildile. See, millest ta valdavalt kõneleb, on muistne vabadusaeg ja vabadusvõitluse aeg
annaabi.ee 
