on head päritolu ning hästitreenitud. Inimeste hingekaarikut veavad seevastu üks ilus ja hea, teine aga vastupidiselt iseloomustatav hobune, ning seetõttu on kaariku juhtimine siin raske ja vaevarikas ülesanne. Kui hing on täiuslik ja tiivuline, siis liigub ta kõrgemates regioonides ja valitseb tervet maailma. Kui hing aga tiivad kaotab, siis langeb ta alla, kuni põrkub kokku kehaga, kuhu ta elama asub; nii tekivad surematutest jumalatest erinevad surelikud olendid. Näib üsna ilmsena, et kaariku juht sümboliseerib inimese puhul mõistust, head päritolu hobune söakust ja segase päritoluga hobune ihasid. Raskem on ütelda, mida sümboliseerivad need kaks head hobust jumalate puhul. Kuid kuna nad on heast tõust ja hästitreenitud, siis on jumalate hingekaariku sõit ka hästijuhitav ning tõuseb otsejoones üles taevavõlvile, kus jumalatel tekib võimalus kaeda “taevaülesesse paika”, kuhu antud võrdpildis on lokaliseeritud ideed: õiglus ise,
das neid lahendada. · Korduma kippuvate küsimuste loetelu. · Kust leida täiendavat abi, tootja (või juhise koostaja) kontaktandmed. · Sõnastik, mahukamate juhendite korral ka indeks. Kasutusjuhend millegi paigaldamiseks või ülesseadmiseks peaks olema ,,pimesi täidetav", st. võimalikult selline, et selle järgi ilma mõtlemata tegutsedes saaks töö tehtud. Halb toon on näiteks tarkvara paigaldamisjuhendi korral, et vahele on jäetud mõni (koostajale ilmsena tunduv) samm: kuhugi nupule klikkamine, käsureal kataloogi vahetamine vmt. Mida ruma- lam kasutaja juhendi abil töö tehtud saab, seda parem juhend. Keerukate tegevuste kohta kehtib reegel Üks pilt on rohkem kui tuhat sõna. Kasutusjuhendis leiduv peatükk toote põhifunktsioonide kasutamiseks peaks olema võima- likult lühike ja pilguga kergesti haaratav. Jutustava teksti asemel tuleks kasutada loetelusid, eriti kui järjest kirjeldatakse, mida kasutaja peab tegema
Seejärel tundis Jung kergendust ning vabanemist, kuivõrd oli loobunud sõdimisest vältimatuga. Samuti tekkis Jungis järjest selgem veendumus Jumalast kui numinoossest ning ambivalentsest olevusest, kes võib küll olla hea ja armuline, kuid samas ka halastamatu ning kurja tahtega, nõudes näiteks Aabrahamilt Iisaki ohverdamist või tehes muid ,,jubedusi". Kasvas ka skepsis oma isa poolt kuulutatava tõe ning kõige kirikuga seonduva suhtes. Jällegi näib kõrvaltvaatajale peaaegu ilmsena, et tegemist on tüüpilise ,,pastoripoja" alateadliku mässuga ümbritsevate ootuste vastu. Need nõuavad eeskujulikkust, kiriku au kõrgel hoidmist ning pea ingellikku käitumist tavaliselt lapselt. Siiski ei näe Jung siin seost isikliku hingeseisundi ning perekonnas valitsenud pingetega, vaid vaatleb eelpoolkirjeldatut kui objektiivset, numinoosset ja kosmilist tõeilmutust. Jungi kriitilisus, aga samuti kaastunne oma isa suhtes süveneb järjest. Tema tahe on aidata oma
annaabi.ee 
