Tagajärg: Selline meeletu raha investeerimine ettevõtte alustamisesse ja algkapitali peale nõudis Riholt üle poole tema varandusest. Riho tahtis vaid oma raha pesta, mitte raha kaotada. Kõrgkvaliteetne värvitrükis 34lk suurune spordi ajaleht ilmus 6 korda nädalas ja maksis 5kr/tk. Tagajärg: Liiga tihti ilmus iajaleht. Sellist sagedust nädalas ootaks tava päeva- õhtulehelt. Nii sagedaselt ilmnud lehele ei olnud ka lugejaid palju, sest Eestis puudusid spordifanaatikud. Kalli paberi värvitrüki ning väga kõrgtehnoloogilise tootmise puhul on 5 kr/tk liiga madal hind. Selleks et rahandusjuhi plaani täita, selleks peaks hind kõrgem olema. Konkurentidelt spordi ajakirjanike ära meelitamine sellega, et Riho maksab neile palgaturutasemest 3-5 korda suurema palga. Selle tagajärjeks on ettevõtte palgakulude liigne suurenemine, palkadega kaasneb ka maksukulude suurenemine
Peatükid on jagatud erinevalt, nendes sisaldub nii vaateid minevikku kui ka tulevikku, perioodide vahelejätmist, põhjendusi erinevate asjade käikudele ja ka rohkem n-ö sissejuhatavat teksti. Erinev on ka aeg, mida teos edasi annab. ,,Rehepapi" tegevustik toimub umbes 18.-19.. sajandi Eestis, ajal mil eestlased olid sakslaste pärisorjad ning õiget vabadust meil veel polnud. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on küll Kivirähki sulest ilmnud aastaid hiljem, kuid käsitleb tunduvalt varajasemat perioodi, võiks öelda, et eestlaste ürgaega, mil rahvas alles hakkas metsast välja küladesse kolima ning enda tsivilisatsiooni asutama. Sellest mõttest kinni haarates võiks siia juurde arvestada ka ,,Ivan Orava mälestused" ning kategoriseerida need kolm teost tinglikult ajalooliseks triloogiaks, mille kirjutamist alustas autor eestpoolt tagantpoole, ehk olevikust üha sügavamale minevikku.
ambivalentsed - ka siin mängib rolli koolkondlik taust. Kaartide erinevus ei peegelda mitte ainult reaalse arheoloogilise materjali erinevust, vaid ka seda, et Eesti ja Läti arusaam aolinnast on erinev, teiseks ka arheoloogilised kaevamistulemused saavad olla poliitiliselt mõjustatud, nt arheoloogilised kaevamised 1950. aastatel Tallinnas, mille taga olid Paul Johanseni tees, et Tallinnas võis juba 11. sajandil olla Skandinaavia kaubahoov. Ta käsitles oma Rootsis ilmnud raamatuses ka olulisi küsimusi Skandinaavia varastest suhetest Baltikumiga - üks tema formuleeritud teese oli see, et kuna juba 11. sajandil tõenäoliselt oli olemas Novgorodi kaubahoov Ojamaal, samuti Ojamaalaste kaubahoov Novgorodis, siis oleks võimalik, et mõlema tee peal oli ka kaubahoov Tallinnas, millest sai tulevase linna kujunemise keskuseks. Johanseni ideedel mingid allikalist tõestust ei ole. Ta tekitas millegi pärast Eestis väga tugeva reaktsiooni
annaabi.ee 
