patsiendile soovitada AchE preparaate. Patsiendi seisundit hinnata 1 kord aastas. Kindlasti üks kord haiguse vältel neurovisualiseerimine, nüüd absoluutne näidustus. Neuropsühholoogilised testimised dünaamika ja haiguse progresseerumiskiiruse hindamiseks vähemalt 2 korda, 1-aastase intervalliga. · Algstaadiumis on sagedane depressioon, vajadusel alustada ravi antidepressandiga. Arvestada kalduvust suitsidaalsusele ka ilma depressiooni ilminguteta. Mõõdukas dementsus · Ka selles staadiumis soovitada ravi AchE preparaadiga või memantiiniga. · Sagedased on hallutsinatsioonid ja illusioonid, käitumishäired. Kui sümptomid ei põhjusta liigseid pingeid, siis piisab soovitustest õigeks patsiendiga suhtlemiseks, kui aga kaasnevad agressiivsus ja vaenulikkus, tuleb alustada ravi väikestes annustes Mõõdukas dementsus · antipsühhootiliste vahenditega. Depressioon on võimalik
Epiletptiline staatus- hood järgnevad üksteisele, vahepeal teadvus ei taastu. 2) Partsiaalse e osalise hoo puhul haige tavaliselt ei kuku. Kui teadvus säilib, tekivad tahtmatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). *lihtsad parietaalsed hood (motoorse ilminguga, sensoorse ilminguga, autonoomsete ilminguteta, häiretega kõrgemas nv talitluses.) * kompleksed partsiaalsed hood (teadvushäirega), *partsiaalsed hood mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks. Toimuvad piiratud ajuosas, aga võivad levid aka teistele ajuosadele. 3)Mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (elektroentsefalograafia). Diagnoositakse, kui esineb 2 või enam hoogu.
palavik ja/või teadaolev nakkus? Millal oli viimane menstruatsioon, kas esineb rasedus? Kas patsiendil esineb allergiaid medikamentide vastu? A: Milliseid ravimeid patsient igapäevaselt kasutab (annab infot ka patsiendi krooniliste R: haiguste kohta)? Kas esineb mingi ilmne trauma? Tavaliselt võimaldab trauma mehhanismi teadmine tekkinud vigastusi hinnata, sest sisemised verejooksud jäävad sageli kauaks ajaks E: kliiniliste ilminguteta. Kindlasti tuleb silmas pidada õhkrinna (penumotooraksi) tekkimise või perikardi tamponaadi võimalust! Kas on tegemist atraumaatilise hüpovoleemilise šokiga? Atraumaatiline: patsiendi teadvuse aeglane hägustumine areneva vedelikukaotuse tõttu. Kas esineb vähemärgatavaid traumasid? V: Millal oli patsiendi eelmine toidukord? Kui palju vedelikku on patsient viimasel ajal manustanud? Distributiivsed šokivormid Allergiline
annaabi.ee 
