Terrorismi areng enne Esimest maailmasõda Euroopas tõi kaasa sellise nähtuse nagu riikliku toetusega terrorism. 20. sajandiga kaasnes aga kõige mastaapsem terroriajastu fašistliku Itaalia, Saksamaa ja kommunismi poole püüdleva N Liidu kehtestatud totalitaarsete režiimide näol, mis hoidsid hirmus ja hukkasid teisitimõtlemise eest miljoneid inimesi. Saabumas on aga globaalse terroristliku võrgustiku käsutuses olevate ning "püha" eesmärgi täitmisele programmeeritud ilmetute amatööride ajastu, kelle taga seisavad mitmesugused jõud. Rahvusvahelistel organisatsioonidel ja riikidel seisab alles ees tõhusa kõikehõlmava strateegia leidmine globaalse terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks. 4)Esimese lahendusena näen ,et tuleb peatada terroriorganisatsioonide rahastamine. Hetkel räägin terroriorganisatsioonist Islamiriik. Tema peamine finantsallikas on nafta. Tuleb peatada raha juurdevool sellesse organisatsiooni
joontest omased ka Leberechti ,,Valgusele Koordis". Seejuures üritasin Veiko Märka väljatoodud tunnustele lisada omapoolsed kommentaarid ning näited käsitletava teose põhjal. 1. kaasaminemine võimu poolt algatatud kampaaniatega; · Maade jagamine talupoegadele; · kolhoosi organiseerimine, ühistöö võit; · stalinistlik maaparandusplaan: Ussisoo kuivendamine; · Põllumajanduskartell "Uus Elu" ajalooliste kohanimede väljavahetamine ilmetute kolhoosinimede vastu (identiteedi kustutamise võte). 2. tegelaste jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks; · Positiivsete tegelaste tuumikusse kuuluvad eelkõige töökas ja ettevõtlik Paul Runge, tööloom ja entusiast Aino Vao, Jaagu talu kolmik (eesrindlik Maasalu, heasüdamlik Taaksalu, hädavares Semidor), ka naiivne ja heausklik Roosi jt · Kesksed tegelaskujud Märka käsitluses: lihtsameelne ja hädavares Semidor (uue jõu
sajandi keskpaiku ning mis 1730.-1740. aastatel läbis rokokooetappi. Nii nagu varasemategi ajajärkude puhul, v. a. muinasaeg, on kõige paremini teada valitseva kunstistiili avaldused arhitektuuris. Erilist tähelepanu väärib seejuuures Narva, mille ajaloos on Rootsi aeg kõige edukam. Kajuks purustasind Narva kauni vanalinna 1994. aastal Nõukogude väed ja pärast sõda varemed lammutati. Alles jäi vaid raekoda, mis tänapäeval asub täiesti üksikuna ilmetute tüüpelamute keskel ja mõjub seetõttu kohatuna. Õnneks jõuti vana Narva enne hävitamist põhjalikult läbi uurida ning dokementeerida, justkui oleks tulevikku ette aimatud (Vahtre 2000). 17. sajandi lõpupoole algatas kuningas Karl XI Eesti- ja Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise. Üritus vaibus aga peatselt saabunud ränkadel aegadel. 1700 aastal alanud Põhjasõda tõi hävingut kümneks aastaks, kuni Venemaa liitmiseni 1710.