Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238
Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. 11.30 Vaba aeg lõunasöögiks ja ostlemiseks 13.00 Kogunemine bussi 13.05 Sõit Tallinna poole 15.30 Saabumine Tallinnasse 15.45 Tutvumine Toompea linnusega Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Siia alustasid oma esimese kivilinnuse rajamist ka taanlased pärast 1219. aastat. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 1227 1237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn.
teoreetilised arusaamad kultuuriajaloo eesmärkidest. Alates 1990. aastatest on raamatu- ja lugemisajalugu hakatud üha enam käsitlema osana kas üldisemast kirjakultuuri ajaloost (kõik kirjasõnaga seonduv) või siis kommunikatsiooniajaloost (ideede ja teabe ringluse uurimine möödaniku kultuurides). Tundeajalugu 1980.1990. aastatel esile kerkinud tundeajalugu ei ole selgepiiriline suund, vaid selle all käsitletakse võrdlemisi eri-ilmelisi nähtusi: meelte, tundmuste, tunnete, tajude jne ajalugu. Ehk siis kõiki psühholoogilisi nähtusi, mida on võimalik historiseerida. "Tundeajalugu" on vaid üks võimalik katusmõiste. History of senses, sensory history, history of sensibilities, history of emotions jne. Lähtekoht Inimeste tajud ja tunded on olulises osas kultuuriliselt konstrueeritud ja ajas muutuvad. Tunded ei ole pelgalt bioloogilised nähtused. Tunded on samuti