ilmutustena; realistlik ja romantiline, maine ja nägemuslik. Rembrandti viimane suur töö on kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek" (1669). Seda peetakse kõige haaravamaks Rembrandti tööks üldse, vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni.Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus. Kõige olulisem on Vermeeri
muuseumis. Nende iseloomustavaks tegureiks on võimas ja suur vormikujundus, vaba ja laia pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ning värelevad värvid ehkki iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone. Esile kerkivaks on kollane ja pruun kõikvõimalikes varjundites. Maalija luigelauluks sai 1669. aastal valmistatud kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek". See on vapustav varjamatus naturalismis, dramaatilisuses ja ilmekuses. Kunstnik on rõhutanud kõikeandestavat armastust kannatava ja alandatud inimese vastu- idee, mida Rembrandt on kaasas kandnud läbi elu, leiab siin kõrgeima, täiusliku väljenduse. Just sel maalil on võimalik näha Rembrandti maalimis tehnika kogu mitmekülgset oskustepagasit, mille ta pika loometee jooksul oli välja töötanud. Kurnatud ja haige, närudes kaltsudes , varanduse tuulde lasknud ja sõpradest hüljatud, ilmub poeb isamaja lävele, kust leiab lohutust ja andestust
,,Perekonna portreed". Neid iseloomustab suur ja võimas vormikujundus, laia ja vaba pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ja säravad värvid, kuigi iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone. Domineerivaks on kollane ja pruun kõikvõimalikes variantides. Rembrandti luigelauluks sai 1669. aastal valminud kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek" (vt. LISAD). See on vapustav varjamatus naturalismis, dramaatilisuses ja ilmekuses. Kunstnik on väljendanud kõikeandestavat armastust kannatava ja alandatud inimese vastu idee, mida Rembrandt oli kandnud läbi elu, leiab siin kõrgeima, täiusliku väljenduse (Raud 2005: 74). 1668. aasta 10. veebruaril toimus üks õnnelikumaid sündmusi Rembrandti elus. Titus abiellus Magdalena van Looga, kes peagi rasestus. Rembrandti rõõm muutus aga sügavaks valuks kõigest paar kuud hiljem, kui Titus katku suri. Murest murtud ja õnnetusest räsitud Rembrandt suri 4. oktoobril