Autori tõestus/selgitus: · Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet "aeg" seletada. · Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on "juhus", sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks "juhuslikkus". · Tavaliselt abstraktseid mõisteid lihtsalt kasutatakse, aga ei tegeleta nende lahtimõtestamisega. Autori näide ilmateatega: kasutatakse küll mõistet "tõenäosus", aga räägitakse ainult ilmast. · Mõistete seletamine on ka selle pärast keeruline, et me ei oska neid liigitada. Nagu mees lõunasöögilauas võib teada palju sibula ja peedi kohta, aga ei oska öelda, mis liigist need on. · Näiteks on toodud veel külameest, kes pidi oma kodukohta kaardistama. Ta küll tundis oma kodukohta väga hästi, nagu Augustinus tundis ajaga seotud mõisteid.
Vookaardid iseloomustavad mingi(te) objekti(de) liikumist ühest punktist teise. Üldiselt võib seesuguseid kaarte teha absoluutselt kõigest, peaasi, et see väljendaks liikumist. Vookaarte saab kasutada erinevates valdkondades. Alusades ajaloost, kus saab kaardiga illustreerida sõjavägede/sõdade liikumist, rahvaste rändamist jne. Linnaplaneerijad saavad vookaartidega uurida transpordi mustreid, teedele mõjuvat liikluskoormust jne. Lõpetades ilmateatega, kus saab kaardi peal näiteks näidata erinevate frontide, tuulte, tormide jne liikumist. Üheks esimeseks vookaartide koostajaks oli Charles Minard, kelle töid on leitud umbes 1860- ndatest aastatest. Isegi Minard ei piirdunud vaid ühe teemaga, millest kaarte koostada, vaid tegi töid erinevatest valdkondadest nagu näiteks kivisöe eksport Inglismaalt (Joonis 1), Prantsuse veini eksport jne. Joonis 1. Charles Minardi kaart, mis näitab kivisöe eksporti Inglismaalt, 1864 a. 1
Nendeks on kellaaeg, aastaaeg, kõrgus ja pilvede katmine. Selleks, et aidata inimestel UV-kiirguse taset paremini jälgida, on välja töötatud selline mõiste nagu UV indeks. See annab inimestele idee, kui tugev on UV- kiirgus nende piirkonnas. Numbrid 1-11+ näitavad seda taset, mida suurem number, seda suurem võimalus, et toimub paljastus UV-kiirtele ja suurem risk päiksepõletustele ja nahakahjustustele, mis omakorda võivad viia nahavähini. Tavaliselt peaks olema ka koos ilmateatega välja toodud UV indeks. (American Cancer Society, 2014) 6 3. UV-KIIRGUSE ESINEMINE TÖÖALADEL Kuna suurem osa kokkupuutest UVga on tingitud päikesekiirgusega, siis kõige suuremas ohus on inimesed, kes tegelvad välistöödega. See sõltub ka sellest, mis aastaaeg on ja milline osoonikiht selles asukohas on. Kõik tööalad, mis leiavad aset väljas on ohus, alates teetöötajatega, lõpetades ehitajatega.
annaabi.ee 
