Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik M seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud A kohas või piirkonnas. A Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia. T Kliimaklassifikatsioonide alused: E ·Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte A järgi (nt. Köppen) D ·Õhumasside alusel (nt. Strahler) U ·Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) S
erinevad avaldumisvormid. Kui Peruus niiske ohk laskub andide nolvadele, siis samal ajal Austraalias ja kagu aasias algab poud. La Niña on nahtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest kulmemaks. Louna-Ameerika ranniku ilm on sel puhul tavalisest kuivem. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. · Kliima ja selle klassifitseerimise alused Kliima maalahedase atmosfaari iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas voi piirkonnas Kliima klassifitseerimise alused: Termiline reziim (ohutemperatuuri keskmine tase, selle aastane ja ööpaevane kaik) Niiskusreziim (keskmine sademete hulk ja selle sesoonne varieeruvus) · Peamised kliimat kujundavad tegurid Paikesekiirgus ja selle ebauhtlane jaotumine maakeral Maa aluspinna erinevused (ookeani pind voi maismaa, reljeef, taimkate, mandrijaa jne.) Atmosfaari uldine tsirkulatsioon · Iseloomustada jargmisi sademetepiirkondi: niiske lahistroopika,
tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Katabaatiline tuul- külma õhumassi liikudes läbi kurusid ja orgusid tekitavad külmi, kuivi puhangulisi tuuli. Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. Kiirgused: gammakiirgus, Röntgeni kiirgus, UV-C, UV-B, UV-A, Nähtav valgus, Infrapuna-(soojus-)kiirgus. Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas. Kliimaklasssifikatsion on klassifikatsioon, mille alusel eristatkse kliimatüüpe ning Maa pind jagatakse kliimavöötmeteks. Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen); Õhumasside alusel (nt. Strahler); Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) Kohalikud tuuled: briisid- põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest. Kosmogeensed pinnavormid metoriidi kraater Krüogeensed pinnavormid- külmumise tagajärjel. Nt
oru põhi: savi liiv muda vesi: soe(üleujutused) juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. kosk - suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi kärestik - naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem. Kliima Kliima - maalähedase atmosfääri iseloomulik(pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas Kliima uuriemisega tegeleb klimatoloogia Kliimaklassifikatsioonide alused - temperatuuri,sademetereziimi ja taimkatte järgi(köppen) - õhumasside alusel(strahler) - mullavee bilansi alusel (thornthwaite) Maakera sademete piirkonnad - niiske ekvatoriaalne 10N-10S mE 2000-mm - pasaatide tuulepealne rannik 5-30NS mT 1500-mm - troopilised kõrbed 10-35NS cT alla 250mm - kesklaiuste kõrbed ja stepid 30-50NS cT cP 100-500mm
kiirem ja jõe põhi kivisem 41. Inimmõju jõgede seisundile, hüporeilised tsoonid Rikutus tammid ja kanaliseeritus, kuivendus. Põllumajanduses kasutatakse palju väetisi, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist Hüporeilised tsoonid pinnavesi kaob ja veetase langeb hüporeilises tsoonis. 42. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikajaline ilmastikureziim ) antud kohas või piirkonnas Kliima klassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (Köppen) b) Õhumasside alusel (Strahler) c) Mullaveebilansi alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur
oktoobri periood. Sademed ületavad auramise. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusreziimi mõjutavad suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem on juuni ja kõige vähem päikest on novembris ning detsembris. Aastalõikes n meil kõige külmem kuu veebruar. Pilet nr. 8 Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused Eestis. Kliima antud kohale paljude aastat lõikes iseloomulik ilmastikureziim, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust ja atmosfääri tsirkulatsioonist. Antud koha iseloomustamisel tuleb vaadelda selles kohas esinevaid ilmastikutüüpe ja variante koos nende esinemissagedusega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavate perioodide järgi. Iseloomustamisel on oluline on tunda tüüpilist, kõige sagedamini esinevat ilmastiku tüüpe ja nähtusi ning erakordsete nähtuste
annaabi.ee 
