Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ilmastikuoludel" - 3 õppematerjali

Elektrirajatiste projekteerimine III
132
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine III

lkr = σ lub γ 27 − γ 12 ja lähtuda tuleb tabeli 3 teisest reast. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 25 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Piksekaitsetrosside puhul on, erinevalt juhtmeist, lähtetingimuseks luba- tav ripe fä atmosfäärilistele liigpingetele vastavatel ilmastikuoludel fä = fmax – (0,5 ÷ 1,5), m kus fmax − juhtmete maksimaalne ripe (vt allpool p 3.6) Lähtepinge σä arvutatakse leitud rippe alusel: γ 1 tr l 2 σä = 8fä γ1 tr − trossi omakaalust tingitud erikoormus l − ankrupiirkonna taandatud visang Seega lähtetingimused pingete arvutamisel piksekaitsetrossides (tabel 3): σ0 = σä , γ0 = γ6 tr ä , t0 = +15

Energeetika → Elektrivõrgud
56 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

1921 lõpuks suudeti Tambovi kubermangu antonovlaste mäss maha suruda. Oli selge ka enamlastele enestele, et toitlusdiktatuuri jätkamisel senises vormis ei lõppe sellised väljaastumised iialgi. Punaarmee juhid, kirjutades aruandeid ja raporteid, rõhutasid korduvalt, et kogu antonovlase liikumise põhjuseks on toitlusdiktatuur. Toitlusdiktatuur tõi kaasa ka Vm ajaloo ühe hirmsaima näljahäda, puhkes 1921. Oma roll oli ka ilmastikuoludel, ikaldus tabas kõige tähtsamaid teraviljarajoone- Volgamaad, Põhja-.Kaukaasiat ja Ukrainat. Toitlussalgad pidid täitma kõrgemalt poolt tulnud korraldusi, võeti ära taludest kõik, mis seal oli, ei jäetud ka pere enda ülalpidamiseks vajalikku teravilja. 1921 alguse saanud näljahäda tulemusena väidetavalt suri nälga u 4 miljonit inimest, kaasnesid ka nakkushaigused, näljast nõrgestatud inimesed ei pidanud vastu, kaudsete ohvritena suri veel u 8 miljonit inimest.

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

erakorralise meditsiini osakonda. 33.1. Vigastuste põhjused 1) Liiklusõnnetused Vaatamata seaduslikult reguleeritud meetmetele, nagu kiivri kandmise ja turvavöö kasutamise kohustus, ja liiklusvahendite paremale kaitsesüsteemile (blokeerumisvastane pidurisüsteem, turvapadi jne), on liiklusõnnetused endiselt suurema osa vigastuste põhjustajateks liiklussageduse ja -tiheduse pidevalt suureneva tendentsi tõttu. Ilmastikuoludel, kellaajal ja teetingimustel on suur seos liiklusõnnetustega. Peamised tegurid Mootorsõidukitega toimuvad liiklusõnnetused võib jagada teatud kategooriatesse kaasnevate tüüpiliste vigastuse alusel. Võimalike vigastuste tekkemehhanismi põhikontseptsioon on ühesugune: liikumise kineetiline energia absorbeeritakse ja selle energia absorbeerimine ongi sõidukis viibinud inimesele vigastuste põhjustaja.

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun