Samuti on meil tasase pinnamoe tõttu sademeid tunduvalt rohkem. Norra majanduslik arengutase on väga hea, palju tehaseid, nafta kaevandamine ja muu selline. Kõik see aga saastab loodust, tehaste suits, nafta osakesed jm. See on Norrale kõva pähkel. Siiski on ta üks juhtivamaid riike CO2 vähendamiseks tehtavate jõupingutuste osas. Kuna kliima on küllaltki pehme ja ühtlane, siis suuri ilmastikukatastroofe ei ole. Veestik Norra riigivarud on küllaltki head, kuna sademeid on piisavalt ja aurumine on väike. Ning lisa tuleb juurde liustike sulamisveest. Pikim jõgi Norras on Glomma (604 km), mis saab alguse Rørosi lähedalt Sør-Trøndelagist ja suubub Fredrikstadis Oslo fjordi. Jõe valgala on 42 441 km², millest 422 km² asub Rootsis. Teised suuremad jõed on Tana, Mjsa, Drammen.
Sademete hulk on sama, kuna mõlemad riigid on mõjutatud Atlandi ookeanist. (Eesti...2011) Õhu saastumine: Prantsusmaa majanduslik arengutase on kõrge, seega on ka probleeme õhu saastumisega. Transpordil on kõige suurem osa õhu saastamisel. Inimesed sõidavad palju autodega ja tihtipeale on peres rohkem kui üks auto. Transportida tuleb ka toodetavaid kaupu näiteks veini. Ilmastikukatastroofid: Enamik ilmastikukatastroofe on seotud kuumalainete, tormide ja tornaadodega. Näited: 14.08.2003 kuumalaine tapab 10 000 inimest. 28.02.2010 torm 40 ohvrit 4.08.2008 tornaado tapab 3 inimest. (weather disasters) VESI Riigi veevarud on piisavad. (water resources) Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Veetransport majandusele suurt mõju ei avalda.Jõgede peamiseks
tolmu. Suurtes linnades, nt. Santiagos esineb sudu, mis on seal üsna suures probleemiks. Kuid kuna Tsiili on üsna hästi arenenud riik, minnakse seal, nagu ka paljudes teistes riikides, aina rohkem üle vähem õhku saastavatele seadmetele jms. Tsiilis pole suuremaid ilmastikukatastroofe teadaolevalt ette tulnud. Võimalikud on siiski tsunaamidest tekkinud üleujutused ning Atacama kõrbes võib esineda tugevat äikest, kui seal hakkab sadama. Seda juhtub aga väga harva. Joonis 10: Sudu Santiagos 6 VEESTIK
annaabi.ee 
