1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp, 2009) Õli saagikus Madalaim oli 1,5t ha(Thyrow, 2009), kõrgeim 3,5t ha(Hohenschulen, 2008) Suurim saagikus oli Ohrensen’i (2009) ja Futterkamp’i (2006-2009) põldudel. Väikseim saagikus oli Thyrow’i(2009) ja Roda(2007-2009) põldudel. Kokkuvõte
suur ja et õhk ei voolaks väljatõmbekanaleid pidi tagasi hoonesse. Kanali peale asetatav deflektor või tuulerootor lisab kanalile rõhuerinevust ja kaitseb tagasivoolu tekke eest. Inimeste hoones viibimise ajal tuleb vältida õhuklappide sulgemist. Loomuliku ventilatsiooni dimensioneerimine on tunduvalt keerulisem sundventilatsiooni dimensioneerimisest. Selle aluseks tuleb võtta aasta kõige soojema kuu ilmastikuandmed antud kohas. Ühtlasi tuleb kontrollida õhuvahetuse suurust aasta kõige külmemal ajal ja ette näha küllaldane reguleerimisvõimalus tõmbuse ja liialt suure õhuvahetuse vältimiseks. Nii loomuliku kui ka sundventilatsiooni tõhustamiseks saab kasutada tuulutust. Selleks tuleb tippkoormuse ajaks avada lühiajaliselt aknaid või uksi. Tuulutuse mõjul saame hetkeliselt suured õhu hulgad ja õhk puhastub kiiresti. Akende ja uste avamine talvel pikaks ajaks ei ole soovitav,
minuti jooksul üle teatud rajajoone pesast väljunud isendid või sisenejad. Rajad numerdame päripäeva alates pesa kõige põhjapoolsemast rajast. Kõigil radadel liikuvate isendite summa on tähtis ökoloogiline näitaja ja iseloomustab pere suurust ja elujõudu. Loendusi teeme igal vaatluskorral ja proovivõtul, vähemalt üks kord kuus, märkides kuupäeva, kellaaja, õhutemperatuuri, päikesepaiste esinemise jm. ilmastikuandmed. Soovitav on kirjeldada ka paari eelnevapäeva ilma, mis aitab seletada pesas toimuvaid muutusi tagasiulatuvalt. 2. Seejärel hindame tegutsevate sipelgate arvukuse pesa pinnal 1 dm2 eraldi a) pesa tipuosas ja b) alumisel poolel. 3. Asetame pessa kiiresti reageerivad peened anduriga labori- ja mullatermomeetrid või mõõdistame pesa temperatuuri pikaandurilise tundliku elektroonilise termomeetriga.
annaabi.ee 
