üks imeilus naine nimega Evi, kellega ta hiljemalt hakkas väga tihedalt suhtlema. 4. PEREELU 1960. aastal kolis vanaisa Põlvasse ja asus elama enda silmarõõmu Evi juurde, kus elas peale nende veel Evi ema Juuli, Evi tädi Helve ja onu Aare ja Evi varasemast abielust poeg Avo. Põlvasse elama tulles lõpetas vanaisa kinofilmide näitamise ja leidis endale tööd Põlva MEK-is. Vanaisa elukaaslane Evi töötas Põlva Toorlinavabriku murrumasinast vastuvõtjana. Evil ja Ilmaril sündis 1962. Aastal tütar Astrid ja 1967. Aastal poeg Ainar. 1974. aastal oli vanaisal kahepoolne kopsupõletik. Põlva haiglas öeldi talle, et kui ta suitsetamist ja joomist maha ei jäta siis on tema elupäevadel varsti lõpp. Ta kuulas arstide sõna ja jättis suitsetamise ja alkoholi tarbimise. Ta vahetas ka töökohta ja asus tööle Põlva valda Himmaste külla keevitajana. Tööle sõitis ta alati võrriga, tegelikult oligi tema ainukeseks sõiduvahendiks võrr.
vanavanematega kaasa tuli. Ta oli nüüd suur insener. Jüri tähistas oma 70 a. juubelit. Tuleb lõpuks öövahi töökohalt ära. Ilmar leiab lõpuks, et kodus ei ole enam midagi kütkestavat tema jaoks, naine käib tööl , on õpetaja jälle ja laps ei mõista veel rääkida, vanad inimesed askeldavad omaette. 1936. Ilmar kohtab uut armastust, ta on nüüd 27 a. Naise nimi on Viivi Järvemaa, kohtuvad maal. Viivi ei tea alguses ,et Ilmaril naine ja laps on, tahab ,et ta lahutaks. Lõpuks saab ka Ellen teada ja nõuab lahutust, lapse asjus ei suudeta kokku leppida. Jüri saab teada ja läheb pojapoega otsima. Tahab teda kepiga lüüa, aga kukub enne. Koju minnes mõtleb ,et ükski poeg ,kelle on üles kasvatanud, pole õigesti välja kukkunud. Ilmari poja tahab õigesti üles kasvatada. Eeva käib Paaglandi prouade juures pesu pesemas, aga ühel päeval jääb raskelt haigeks
nimitegelane lavale alles III vaatuses, kui vaataja huvi on viimseni üles kruvitud). Kui analüüsida tähelepanelikult domineerimissuhteid E. Vetemaa "Õhtusöögis viiele" (vt. ka tabel), siis selgub, et see on pigem Kadri kui Ilmari draama: Kadril on rohkem lavaaega, ja mis eriti oluline, tal on kahekesi-stseenid kõigi kesksete tegelastega (Kadri - Ilmar, Kadri - Ema, Kadri - Isa, Kadri - Mart), Ilmaril aga mitte 49. Kuidas erineb kõne draamas ja teatris kõnes argielus? Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes: · sisutihedam · funktsionaalsem · komplitseeritum · korrastatum · esteetilisem Tegelaste kõne draamas on tähenduslikult komplitseeritud: 1) kaks subjekti (tegelane kui fiktiivne subjekt ja autor, reaalne subjekt) 2) kaks adressaati (teine tegelane ja publik). · Kõnel draamas on esteetiline funktsioon
väärtust + 1 (sellist seadistust nimetakse auto_increment'iks). Mõnede tabelite puhul primaarne võti ei ole kohustuslik, aga selle lisamine on alati soovitatav. On olemas ka üks teine identifikaator, mis seob teise tabeli rea antud tabeliga - seda nimetakse välisvõtmeks (foreign key). Lisame tabelitesse vajalikud võtmed: Nüüd on seosed paigas ja saame aru, et Andres laenutas raamatu "Kalevipoeg" 12.04.2009, Reet - raamatu "Karupoeg Puhh" 17.03.2009 ning Ilmaril on "Harry Potter" 23.02.2009. Juhul, kui Reet ja Andres toovad oma raamatud tagasi ning meil pole vaja laenutuste ajalugu hoida - kustutame vastavad read tabelist laenutuse_ajad: Andmetüübid Iga tabeli atribuutidel on kindel andmetüüp, mille valik sõltub veeru andmetest, ehk kas hoitakse seal teksti, numbri või hoopis kuupäeva. Kõikide admetüüpidega võib huvi korral tutvuda MySQL veebilehel. Põhilised ja tihti MySQL-is kasutatavad andmetüübid on järgmised: INT
annaabi.ee 
