ILMA ENNUSTAVAD ARVUTID ALINA SAMOILOVA Ilma ennustamine kuulub laia meteoroloogiaks nimetatavasse teadusvaldkonda. Selle eesmärgiks on vaadelda ja uurida atmosfääris aset leidvaid protsesse. Näiteks soojade ja külmade õhumasside liikumine, pilvede teke ja areng. Ilma ennustus on tulnud meteoroloog Lewis Richardsoni mõttest, kus ta arvas, et kuna atmosfäär allub füüsikaseadustele, võib ta ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurtest vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. Seetõttu muutus täpsem prognoosimine võimalikuks alles pärast arvutite leiutamist. Ilma ennustamisel ja paremate prognoosiprogrammide väljatöötamisel kasutatakse võimsaid arvuteid nagu klaster- ehk kobararvuteid, ning superarvuteid. Klastriks ehk kobaraks nimetatakse infotehnoloogias gruppi omavahel ühendatud arvuteid, mis töötavad ühtse kogumina
sünoptiliseks kaardiks. Ilmakaardil kujutatakse kindla päeva või kellaaja ilma. Ilmakaartide põhjal tehakse ilmaennustusi. Kuna ilmaolud muutuvad, on vaja ka kaarte uuendada pidevalt. Tavalistel ilmkaartidel esitatakse üks või kaks ilmanäitajat korraga. Vanasti tehti ilmakaarte käsitsi, tänapäeval arvutitega. Esimene Tänapäevase ilmakaardi koostaja oli F.Galton. 12. Ilma prognoosimine. JUTUSTA 10 lausega. Esimesed katsed ilma ennustada ulatuvad tuhandete aastate taha. Teaduslikud ilmaprognoosid said võimalikuks seoses meteoroloogiliste mõõtmiste, ilmakaartide koostamise ja telegraafi võrgu arenguga. Ilmavaatluse võrk laienes 20.sajandil. Suuri andmehulki sai hakata töötlema aina võimsamate arvutitega. Tänapäeval on ilma prognoosimiseks arendatud välja kogu planeeti hõlmavad arvutimudelid. Need käsitlevad atmosfääri, litosfääri, biosfääri ja hüdrosfääri seotud süsteemina. Tänapäeval on ilma võimalik suhteliselt täpselt prognoosida kuni nädalaks
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm.
kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. 21. Sünoptiline analüüs ja ilmaprognoosi koostamine. Tänapäeval tehakse ennustusi aga loodusseadusi arvestades ning moodsa tehnika (radarid, satelliidid, ilmajaamade mõõteaparatuur, jne.) võimalusi kasutades. Seega põhinevad ilmaprognoosid õigel arusaamisel atmosfääriprotsessidest ja täpsel ilma-andmete (nt. temperatuur, niiskus, tuule kiirus) ülemaailmsel kogumisel. See võimaldabki määrata, kuidas atmosfäär areneb tulevikus ning tagab ennustuse täpsuse lühemaajalises mastaabis (kuni 2 nädalat täpsete numbriliste ilmaennustusmeetodite korral). Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurte vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. 22
westwind.ch/?page=ukmb http://www.metoffice.gov.uk/weather/europe/surface_ pressure.html · JMA Jaapani Ilmateenistuse globaalmudel · GEM Kanada Ilmateenistuse globaalmudel · GME- Saksa Ilmateenistuse globaalmudel http://www2.wetter3.de/fax.html Piiratud ala mudelid · HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) Holland (http://knmi.nl/hirlam), Hispaania, Iirimaa, Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani Eestis HIRLAM arendus http://.emhi ?ilmaprognoosid?HIRLAM mudel · koostöös EMHI, TÜ, kokkulepel FMI-ga HIRLAM Radari kasutus · Lühiajaliste ilmaennustuste koostamisel üldsusele Äikesetormide kujunemine · Rahe võimalikkus Rohked sademed Järsud muutused atmosfääris ilmanähtuste pidev monitooring raadiuses 250-300 km (suvel suurem, talvel väiksem) · Lühiajalisel ilmaennustusel lennunduses · Jõgede tulvavete ennustamisel
Seda jääkatte ulatuse prognoos, ajujää triivi piirkond, kus õhurõhk on madalam kui mõõteaparatuur, jne.) võimalusi kasutades. iseloomustavad briisid, mis arenevad hästi prognoos. Kõige mugavamaks ümbritsevatel aladel. Siinkohal on mõledud Seega põhinevad ilmaprognoosid õigel välja suurte veekogude madalal rannikul jääprognoosi esitamise viisiks on äikesepilvede aluseid mõne kuni arusaamisel atmosfääriprotsessidest ja paarisajast meetrist kuni 5 km kauguseni. jääkaart. Suurt abi laineprognooside paarikümne kilomeetrise läbimõõduga täpsel ilmaandmete (nt
annaabi.ee 
