ma proovin suurema osa tööst teha Interneti abil. 1. Harku valla loodusgeograafia 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel. Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik - neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid. Harku valla asukoht Eesti kaardil: Harku valla asukoht Harjumaa kaardil: 1.2 Aluspõhi ja maavarad
Eelrooma rauaaeg lõpeb Valter Langi määratlusel sõlgede ilmumisega tarandkalmetesse, s o umbes 50 maa. Sõlgede ilmumise kriteeriumi on siiski raske rakendada Saaremaa ja Lääne- Eesti puhul, kus sõled ilmusid kalmetesse alles 5.-6. sajandil. 5 Üldiselt jaguneb eelrooma rauaaeg kaheks üsna eriilmeliseks etapiks: Varasel eelrooma rauaajal (500100 ema) jätkub kivikirstkalmete rajamine ja neisse matmine. Ajajärgule on iseloomulikud Ilmandu tüüpi keraamika, Bräcksta tüüpi kaelavõrud ja labidakujulise peaga ehtenõelad. Hilisel eelrooma rauaajal (100 ema50 maa) rajatakse varaseid tarandkalmeid ning ilmuvad väikesed linnused. Esemeline materjal on sellest perioodist hoopis rikkalikum, kui varasemast. Iseloomulikud on rauast ehted (karjasekeppnõelad, käevõrud jm), rauast tööriistad ja relvad, nöör- ja kammornamendiga keraamika. ESEMELINE MATERJAL
palju uusi põlde ja talusid uutesse piirkondadesse, sealhulgas ka seni vähekasutatud raskete savikate muldadega aladele. Rooma rauaajal hakati ehitama tüüpilisi ehk klassikaliselt liitunud tarandkalmeid. Need kivikalmed on korrapärase kujuga piklikud nelinurksed kividest laotud tarandid, mis on seest kividega täidetud. Metallesemetega võrreldes ei ole savinõudel nii tugevat välismõju märgata. Vahepeal esilekerkinud Ilmandu tüüpi ning nöör- ja kammornamendiga keraamika kõrval oli siiski kogu aeg edasi kestnud juba pronksiajast pärit jagunemine peen- ja jämekeraamikaks. Nõnda valmistati savinõusid ka Rooma rauaajal. Rooma rauaaja keraamika on enamikus kaunistamata. Esineb vaid riipeid ja tekstiilivajutust. 7. Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg 450-1080 pKr
23517527.494227 23755 Illuka vald 116539 4400160-1Illuka kool 59.23491927.494381 116539 Illuka vald 121805 4900074-1Ilmajaam 58.75406126.422438 121805 Jõgeva vald 121531 4900075-1Ilmajaam 58.74868526.414933 121531 Jõgeva vald 23631 4400163-1Ilmajaama 59.32909027.401257 23631 Jõhvi vald 23632 4400162-1Ilmajaama 59.32934827.401836 23632 Jõhvi vald 4637 21501-1 Ilmandu 59.44883024.463945 4637 Harku vald 4638 21502-1 Ilmandu 59.44953524.462509 4638 Harku vald 30144 5900102-1Ilmandu 59.07356626.127962 30144 Väike-Maarja vald 91996 5900103-1Ilmandu 59.07363726.128058 91996 Väike-Maarja vald 32527 4400165-1Ilmastu 59.35193826.842480 32527 Sonda vald 32528 4400164-1Ilmastu 59.35175726.842901 32528 Sonda vald
annaabi.ee 
