Korstnapühkijal nööbist kinni võtmine toob head. 4. Kirjelda mõnda tänapäeva rituaali. Rituaal tseremoonia, religioosne kombetalitus. Nt. matused kindlad tavad ja kombestik. Pulmad järjest lisandub mujalt maailmast kombeid (pruudikimbu viskamine) 5. Mis on müüt? Too näide mõnest müüdis millest see jutustab. Müüt on pärimuslik kujutelm maailma tekkimisest, muistend, väljamõeldis, tõena esitatav liialdatud ettekujutus. Nt. maailma loomine ilmalinnu munast. Neist saavad maa, päike, tähed, elusolendid jm. Muneb munad kuldsesse põõsasse, hiljem pillub hautud munad laiali, neis tekib maailm. 6. Kuidas on müüdid ja kirjandus omavahel seotud? Müüt ei ole kirjandus, ta on ümbritseva maailma ja inimese otsene kirjeldus, mille tähendus oli sõnasõnaline. Kuid müüdid võivad olla kirjanikele loomingu allikaks. On kasutatud müütide teemasid, neile omast esitluslaadi
kujundilisel viisil maailmas ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Need esinevad juttena . Tegelasteks on sageli üleloomulikud- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Ratsionaalse ja teadusliku. Üks vana müüditeooria, euhemerism, väidab, et müüt on väärastunud ajalugu. Selle teooria pani paika juba kolmandal sajandil üks Sitsiilia-Kreeka filosoof nimega Euphemeros. Eesti oma loomismüüt sobib väga hästi näteks (ilmalinnu laul). Mütoloogia on teatud kindlate müütide kogum. See on teadus müütidest ja nende algupärast. Müüt on defineeritud kui kõne , sõnum, semioloogiasüsteem, konnotatsiooni keel. . Elisa-Marie Kübarsepp 14 Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta · Kas dinosaurused olid kunagi olemas? · Miks dinosaurused välja surid · Kas jumal on olemas? · Kuidas avastati, et Maa on ümmargune? · Kuidas sai Maa endale õhu?
Seda tuleb mõista nii abstraktselt kui konkreetselt pikkuse, kõrguse, jõu, vägevuse, väe ja suuruse enda suhtes. Taarapita nime võiks seega tõlgendada predikatiivselt kui vaeglauset ,,Taara (on) suur" või ka atributiivselt Taara-suur ehk tänapäevasemalt Suur Taara. 7. Mille poolest erinevad regivärsilise loomislaulu eesti, ingeri ja soome-karjala redaktsioonid? Kuidas suhestub läänemeresoome regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ilmalinnu loo puhul võib eesti redaktsioonis olla loo kandvaks tegelaseks olev lind olla nii vares, lõoke või mis tahes lind, keda "pühaks" peetakse. Pärnu ja Läänemaa rannakihelkondades tõuseb see lind merest ja laulu ühes arenduses väidetakse ta olevat sündinud saarel kasvava õunapuu viljast, mille tuul vette raputab (kajastus kosmilisest viljapuust?). Need motiivid on tähelepanuväärsed, kuna ääretu ürgookean
jõudu, kes omavahel võisteldes maailma loovad, Üks pool on hea ja teine kuri, vastandus võib olla ka valgus või pimedus. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Kõige põhilisemad momendid eesti, ingeri ja karjala versioonides: linnu tulek merelt, pesapaiga leidmine, munemine, taevakehade tekkimine. Ka tuule tõusu ja muna vetteveeremise motiividest võib leida eesti versioonis, samuti on eesti variantides sugemeid ilmalinnu kujundist. Esimesel pilgul silmahakkavad küllalt suured erinevused laulus on aga hiljem tekkinud (nt karjala versioonis tõstab Väinämöinen merest põlve mättaks, Eestis on mätaste asemele tulnud põõsad jne. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ülemaailmseks ühisjooneks peetakse loomisele eelnevat kaost, kus kõik on ühetaoline vormitu segu
annaabi.ee 
