5) Teksti osad (sissejuhatus, teema arendus, kokkuvõte ja lõppsõna); 6) Sõnavara (kasutatud rikkalikku ja sobivat sõnavara); 7) Stiil (korrektsed ja arusaadavad laused); Teemad: 1) Erinevad kultuurid ja stereotüübid 2) Vähemusgrupid - sallivus ja sallimatus 3) Rollid perekonnas 4) Nimi saatmas inimest sünnist loojanguni 5) Tänapäeva perekonna väärtused NIMI SAATMAS INIMEST SÜNNIST LOOJANGUNI Igale uuele ilmakodanikule antakse nimi, mis jääb temale terveks eluks. Selle panevad enamasti lapse vanemad. Tänapäeval levib väga palju erinevaid nimesid, mis oma lastele pannakse. Mõned on üpris lühikesed, kuid leidub ka pikki nimesid. Nimi, mis inimesel sündides antakse, mõjutab mingil määral tema elu. Mina arvan, et inimese nimi on seotud saatusega. Inimestele on pandud väga huvitavaid nimesid. Neid on kohati isegi raske hääldada ning meelde jätta
Lisaks tekstile vaata graafikut. Kasuta tekstinäiteid. (4 punkti) I. Tuuli Jõesaar – Luuakse kuvand väga eeskujulikust ja korralikust inimesest. Tundub, et ta kontrollib oma tegevuse alati üle. Ei jaga endast eriti informatsiooni. II. Piret Lakson – Luuakse kuvand noorest inimesest, kes on huvitatud ühiskondlikest ja sotsiaalsetest teemast. Hakkaja inimene, kes on eeskujuks igale värskelt ülikooli lõpetanud noorele ilmakodanikule. Tekstis tuuakse välja seda, et talle meeldib ennast näidata ja ajaga kaasas käia. b) Lugejale luuakse kaks erinevat identiteeti. Milline võis olla ajakirjaniku eesmärk? (2 punkti) Üksluine informatsioon ei ole ainuke hea variant, vaid on ka hea informatsioonirohkus juhul kui see on positiivne ning kattub haritud inimeste väärtustega.
Lisaks teismeline on ise veel laps ning ta pole üldjuhul vaimselt valmis saama last endale. Mina olen sellisel juhul kindlasti aborti poolt. Kui teismeline pole majanduslikult, vaimselt ja füüsiliselt last saama valmis, siis miks ta peaks saama? Elada oma vanemate kulul edasi lapsega on täielik lollus. Mingil ajahetkel ei taha teismeline endal lapsega kodus olla ja laseb oma vanematel teda kasvatada, ise käib pidudel ja tunneb elust rõõmu. Kas tõepoolest sellist elu on uuele ilmakodanikule vaja? On ka olemas võimalusi, et noor inimene on tugevalt vastu abordile. Olen ise kasvanud natukene vabamas kristlikus perekonnas ja olen teadlik, kui palju võib usk mõjutada sellist ostust. Aga siis see isik peaks olema piisavalt tark, et ei satuks sellesse olukorda. Usk peaks teda piisavalt kinni hoidma ja tegema õigeid otsuseid. Teine võimalus on ka teadmatus. Noor neiu ei saagi tihtilugu aru, et rase on ja kui ta lõpuks seda mõistab, siis on juba liiga hilja
Hiite puhul on koht osa inimesest ja inimene osa kohast ja seda mitte üksnes emotsionaalse muljelisuse aspektist. Jutt käib siin ikkagi pärimuslikust kestvusest, kuhu on kaasatud inimpõlved ja erinevad ajastud koos paremate ja halvemate aegadega. Hiis on kui vaimne tugi ja mälupank, kuid ta eeldab ka teadmisi ja asjakohast suhtumist, mis ei pruugi kaasaegsele kogukondlikust tundest ja algupärastest väärtustest võõrdunud ilmakodanikule iseeneslikult tuttav olla. Hiis on niisiis midagi väga elementaarset, kuid kaasaegsele inimesele ka samamoodi elementaarselt ununemahakkavat. Hiit mõistab pärismaalane, kohalik. Et eestlane hiit ikka veel omamoodi mõistnud ja mäletanud on, räägib temast kui isemoodi inimesest. Kui Euroopa indiaanlasest. Kui igavesest kohalolijast koos selle tunde ilu ja vaevaga.
Suunav kasvatus- last aksepteeritakse sellisena nagu ta on. Talle näidatakse et temast hoolitakse ja armastatakse, samas valitseb mõistlik ja terve suhtumine korra ja nõudmiste suhtes. Kõik mille tegemiseks laps on piisavalt küps, võib jätta tema enda teha ja otsustada. 6. Mida peaksid vanemad suhetes esiklapsega silmas pidama, kui peresse sünnib teine laps? 6. Võib tekkida armukadedust, sest nüüd peab ta ise hakkama saaama, enamus tähelepanu on pööratud uuele ilmakodanikule. 7. Mis vigu tuleks vältida pesamuna kasvatamisel? 7. Esitada lapsele vähem nõudmidi ja ootusi. Lubatakse rohkem, kui teistele lastele oli lubatud. 8. Milline võiks olla vanemate õdede-vendade roll pere pesamuna arengus? 8. Aidata vanemaid kasvatamises. Pere argipäev ja suhteprobleemid (11) lk 181 küsimused: 1. Milliseid oma kasvuperekonna tegevusi ja kombeid sooviksite jätkata enda loodud peres? 1. Sünnipäevapidustused, jõulukingid, lastele päkapidud jõulude eel, ühised
laialt levinud.Ajalooliselt pole mees kunagi sünnituse juures viibinud.Et aga meestel puudub kogemus selles naiste vallas, siis on see neile justkui avastamata maa.Peresün- nituse tugevaima pooltargumendi esitavadki selles osalenud mehed, kes leiavad, et uus kogemus on eriline ja side lapsega tekib kiiremini. Mehed on väitnud, et see kogemus võõrutab neid naisest ja tekitab hilisemas seksuaalelus probleeme. Paljudele naistele on mehe juuresviibimine tähtis. LAPSELE NIME PANEMINE Uuele ilmakodanikule nime panemine on ühtaegu lihtne ja eriline toiming.Tavaliselt valivad vanemad mõne endale meeldiva nime ega mõtle, et ka nimepanek sisaldab vastutust lapse ees. Nimevalikul arvestatakse veel teisigi põhimõtteid : *leitakse nimi eelmistest põlvkondadest, *seostatakse lapse nimi sünnipäeva nimega, 19 *ees- ja perekonnanimi peavad omavahel sobima,nimi ei tohiks olla liiga keeruline,
(joonis 10). Joonis 10. Men Versus Women Tug of War. Autor: Steve Chenn. (pro.corbis.WWW) 3.1.3. Naine ja lapsed 23 Kui 19. sajandi naise kohus oli tuua lapsi ilmale ja neist korralikud abilised majapidamisse kasvatada, siis tänapäeval ei kiirustata liialt laste saamisega see otsus tehakse läbimõeldult. Pigem lükatakse sellised plaanid tuleviku peale, kui naine on kindel, et kõik vajalik endale ja tulevasele ilmakodanikule on tagatud (Hansson 2001: 19). Perekonnamudel kujunebki vastavalt sellele, mis naise väärtustes esimesel kohal asetseb, kas karjäär või perekond. Esimest väärtustav naine ei saa endale tavaliselt lapsi ,,lubada" või piirdub ainult ühega, sest tal pole kiires ajagraafikus võimalust nende kasvatamisele pühenduda või tahab tööalaselt väga professionaalne olla. Kodu ja pere ehk kodukeskne naine
annaabi.ee 
