Küünal ja valgus on üleüldiselt Kristuse sümbol. Keskajal valati Kristuse märgina küünlapäevaks eriti suur küünal. Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. *Kombed, tavad Sellel päeval oli rangelt keelatud ketramine Rituaalseteks toitudeks olid odratangu või odrajahupuder. Sealiha, pea, jalad või külg. Punane õlu ja viin, 20. sajandil ka vein, mahl ja punased marjad.
hakkab teist käppa imema. VEEBRUAR. Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev on 2. veebruaril. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Rangelt oli keelatud ketramine. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Luuvalupäev 9 veebruaril. 2 Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga
Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Küünlapäeval sõlmiti veel 19. sajandil kõrtsis nn mokalaadal teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid, samuti suviseid hooajatöölisi. Varem oli see ka mõisatööliste kauplemise aeg. Ketrustööd pidid küünlapäevaks lõpetatud olema. Kui ka ei olnud, oli ketramine sel päeval keelatud. Üldse olid kodused tööd naistel keelatud. (Haavik, 1996, lk. 47-48). Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Küünlapäeva sula toob külma märtsi. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. (Sihvart, 2000, lk.17) Üks tähtis rahvakalendri tähtpäev on Eestis vastlapäev. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille
annaabi.ee 
