Vesi aurustub, soolad jäävad aga mulda. Tüüpiline on see kõrbetes. *On ka muldi, mis ei allu horisontaalvööndilisusele, need asuvad veekogude ääres ja mäestikes, kus mullateke on geoloogiliste välisjõudude poolt häiritud. Igas vööndis esineb ka liigniisketes tingimustes tekkinud turvasmuldi. Kliimast sõltub, millised mullaprotsessid on ülekaalus. Eluviaalsed e. vaesustumisprotsessid on valdavad niiskes e. humiidses kliimas, illuviaalsed e. rikastumisprotsessid kuivas e. ariidses kliimas. -Tundravööndimullad sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivades, kõige vähem sulavad aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase ära imbuda, on mullad suvel liigniisked. Bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust, seepärast on tundravööndis mulla teke ja mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine väga aeglased
2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone 3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või
Eluvioakumulatiivne protsess, kus lühiajalise pindmise veega küllastatuse tingimustes · E (Ea; Ew) horisondid vaesustumine: lihtsalt ümberkanne; lagunemine ja toimuvad taandumisreaktsioonid ning toimub taandunud ühendite kahesuunaline ümberkanne. eemaldumine tekkekohast ühelt poolt laskuva, teiselt poolt tõusva vee poolt · Illuviaalsed Bf, Bh, Bt rikastuvad ainetega, mis kuskilt välja kantud · Mitmesugused keemilised muundused spetsiifiliste uusmoodustiste teke, Ehk ajutiselt liigniiske koha vaesumine taandumisvõimelistest ühenditest hapenumis-taandumis reziim, hüdratatsiooni aste (g, G, AT)
liselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 7.1. SINIKA KASVUKOHATÜÜP (Sn) Reljeef: tasandikud või lamedad madalad künkad, mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: leede-glei LG ja turvastunud huumus-illuviaalsed leedemullad LGI, mille turvastunud metsakõdu ja turba kogutüsedus on alla 30 cm. Turbakiht jaguneb struktuuri ja lagunemisaste alusel 2-3 allhorisondiks. E-horisont on liivase lõimisega, valkjashall või määrdunud hall, tüsedus võib ulatuda kuni 50 cm-ni ja rohkem. Bhf-horisont mustjaspruun, enamasti tugevasti tihenenud. Muld tugevasti happeline, pH KCl kõdus 2,4-3,6, alumistes horisontides võib tõusta 5- ni.
annaabi.ee 
