Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Kuid ligikaudu võib laevu siiski jagada nelja liiki: veolaevad, kalalaevad, tehnilise laevastiku laevad, abi- ja teeninduslaevad .Loengu aeg on liiga lühike, et ise- loomustada kõiki tänapäeva laevade tüüpe. Illustreerivas lisas on püütud tuua pilte ja näidatakse tõmmiseid "Mereleksikonist", mis annavad definitsiooni mõningate laevatüüpide kohta ja kirjeldavad neid lühidalt. Joon. 1.23. Väiksem, keskmine ja suur universaalne kuivlastilaev. Joon. 1.24. Univer- saalne kuivlastilaev koos lastiruumi läbi- lõikega. 15 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1
Näiteid: Kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus väitis ... Teatriarvustused ilmusid saksakeelses päevalehes Revalsche Zeitung. Ajakiri Teater. Muusika. Kino kajastab ... Omaette nõuded on kirjanduse nimestiku vormistamisel: seal on KÕIKIDE väljaannete (raamat, kogumik, ajaleht jms) pealkirjad kursiivis, olenemata keelest. (NB! Artiklite pealkirjad on püstkirjas normal.) Autoriteksti sees kasutatud pikemates tsitaatides (kui need moodustavad omaette lõigu), illustreerivas materjalis ja joonealustes on soovitav kasutada reavahet 1 ja väiksemat kirja. (Joonealustes 10 pt.) 2. Nimed Kõik tekstis esinevad nimed tuleb esmamainimisel esitada täisnimena, s.t eesnimi ja perekonnanimi. Edaspidi piisab perekonnanimest. Juhul, kui on sama perekonnanimega autoreid vms, tuleb segaduse vältimiseks kasutada eesnimetähte või vajadusel eesnimi välja kirjutada (L. Peterson, Maria Peterson, Marius Peterson). Näidete, tabelite jms vormistamine
koomiksikunstnik Moritz, kodanikunimega Ott Vallik, kellele see oli esimene raamat illustreerida. Alahindamata Vilepi luuletusi pean just Moritza illustratsioone põhjuseks, miks esimesed 300 eksemplari ,,Tere!" raamatut nii väike oli algne tiraaz, sest rohkemaks Kultuurkapitali antud toetussummast ei jätkunud kiiresti läbi müüdi. See andis autorile edasiseks tegutsemiseks julgust. Nende kahe loomeinimese koostöö on visualiseeritud iga raamatu sisukorda illustreerivas pildis, justkui kaasaegses eksliibrises, kus kirjaniku arvutist voogab katkematu paberijada kunstniku kui kaasautori kompuutrisse. Pildil kujutatud autoritel on seejuures reaalsete inimestega väline sarnasus. Nüüdseks on Vilep ja Moritz saavutanud juba kaubamärgina mõjuva kooskõla pildi ja narratiivi vahel. Terviku seisukohalt on neil võrdne kaal, kuigi on ka kurdetud, et mõnel juhul on pildid nii võimsad, et tekst jääb nende kõrval lahjaks. (Urmet 2007: 583).
annaabi.ee 
