kunstniku vanemate portreed ja ,,Kunstniku sünnikoht". A. WEISENBERG skulptor, eeskujuks pidas klassitsisti Thorvaldseni, kuid ka tema arenes realismi suunas. ,,Hämarik" A. ADAMSON skulptor, võttis eeskujuks prantsuse realistliku skulptuuri. ,,Hülgekütt" P. RAUD maalija, õppis Düsseldorfi Kunstiakadeemias, enamjaolt pruun värvistik, nt ,,Muhu rauk" Realismi ajastul muutus graafika jälle populaarsemaks algul illustratsioonidena, hiljem iseseisvalt. Graafika oli suhteliselt odav ning aitas nõnda kujutavat kunsti rahva seas levitada. Skulptuuris oli realismi vähim, kuna üsna kallis ja skulptorid pidid lähtuma enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähendamist, kuid ka pisidetailidesse takerdumist. C. MEUNIER parim realistlik skulptor. Kujutas suurejoonelise lihtsusega kaevureid, sadama laadijaid jt. ,,Terasevalaja" Realism soosis fotograafia sündi ja arengut
Osa neist on looduslikud koopad, osa inimeste kätetöö. Rooma linna alused käigud ~ 900km (mitmekorruselised labürindid, vulkaanilise pinnase tõttu oli seal uuristamine suht lihtne). Seal leiduvad esimesed seina- ja laemaalid. Ei kujutata erootilisi motiive ja paganlusega seotut. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Kristus kala, lootus ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. Leidub ka maale, mis on illustratsioonidena Piiblis. Kirikuehitised põhistiiliks BASIILIKA (kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp) . Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept, apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil. Mõnedel puhkudel oli kiriku ees nelinurkne õu aatrium. · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina · Peetri kirik
Teisalt oli fotoalbum era- ja avaliku sfääri segu, kuna kirjastajad müüsid spetsiaalseid fotosid näiteks kuninglikust perekonnast ja teistest kuulsustest, mida albumeisse pandi. Fotodest sai mineviku ja välismaailma jäädvustaja, aga ka tugev tõestus- ja uurimismaterjal. 1872 läks kaks meest vaidlema, kas hobusel on kõik neli jalga galopi ajal mingi hetk õhus. Fotoseeria galopeerivast hobusest tõestas, et nii see ongi. Fotode trükkimisel puudusid esialgu tehnilised lahendused, illustratsioonidena kasutati gravüüre. Esimeseks uudisfotoks peetakse dagerrotüüpi 1842 Illustrated London News'is ilmunud pilti tulekahjust Hamburgis. Siiski ilmub foto ajalehes alles 1880. aastail. Kümmekond aastat hiljem hakkasid fotosid levitama uudisteagentuurid ning 1907 loodi fotode vahetamiseks telegraafiliin Prantsusmaalt Suurbritanniasse. 1920. aastatel ilmus uus zanr fotoreportaaz st teksti ja fotode dünaamiline seostamine, esialgu peamiselt Saksa ajakirjades.
annaabi.ee 
