küsimusena (3), mis paneb õpilasi mõtlema. Ühtlasi avatakse samas alapeatükis mõiste tähendust, kinnistades seda paremini. Pealkirjad on selgesti muust tekstist eristatavad nii kirjasuuruse kui värvi poolest. Näide 6. Illustratsioon (1) (2) Illustreerivale materjalile on omandatud motiveeriv roll. Selleks peavad need olema lihtsad ja värvilised. Illustratioone lisatakse mõtlemise arendamiseks, need võimaldavad kujundada seoseid. Antud peatüki illustratisoonid on kõik värvilised ja selgesti mõistetavad (on aru saada,mida illustratsioonil kujutatud on). Kas just renessanssi tipptöö ,,Ateena kooli" (2) kohta lihtne saab öelda, on iseasi. Küll aga on pildid tekstiga seotud vastava lõigu juurde on pandud just selle tekstiosaga seotud isiku (1) või ehitise pilt. Iga pildi juurde on lisatud ka väike lõiguke seletava tekstiga vältimaks arusaamatust ning ühtlasi seostades illustratsiooni tekstiga.
Pidi varakult tööle hakkama. Alguses töötas kingatehases sildikeepijana. Lõpuks sattus parlamendikirjutaka, siis sai tööd ajakirjanikuna ja sealt kasvasid välja tema realistlikud teosed. ,,Boz", ,,Järelejäänud paberid" (?). Ei saa nim realistlikuks romaaniks, sest see on humoorikas teos seltskonnas, kes reisib mööda Inglismaad. Kohtutakse igasugust sorti inimestega jne, kommetekirjeldus jne. Neid näeb Dickens humoorikas ja naljakas valguses. Teos kujutab endast 19.saj koomiksit. Illustratisoonid. Realistlikum maik tuleb ,,Oliver Twistiga". Realism seisneb selles, et nad on kirjutatud poliitilistel eesmärkidel. Inglismaa lasteolukord, nende töötamine. Orbude kodud, kus hoti neid näljas ja sunniti tööle jne. See teos on kirjutatud ühe inglismaa parlamendi eelnõu vastu. Alguses kurb vaene poiss. Kõik teosed lõppevad õnnelikult. 7. dets Väga palju aastaid on realistlikud meedoit rõhutatud. Aitab fantaseerimisest ja kujutlusvõimest, meil on vaja kirjutada oma elus üles. 19
1896. aastal ilmumist alustanud ajakirja “Jugend” järgi, mis paistis silma oma uutmoodi kujundusega. Juugendstiil sündis 1880. aastatel Inglismaal, esinedes kõigepealt tarbekunstis. Ta kujutas endast vastuseisu vabrikutoodangule, rõhutades, et igal esemel peab olema ka midagi kunsitpärast. Eeskuju võttis jaapani kunstist ja rokokoost. Näit arhitekt Gaudi (Barcelona), kunstnik Beardsley (kuulsad illustratisoonid Wilde’i näidendile“Salome”), Klimt (Viin) jt; vt ka Pariisi metroo vanu sissekäike 1899-1900. Juugendstiili iseloomustus: • Jaapani puugravüüride mõjutused • Tähtis on kontuur, voolav, looklev, laineline joon • Taimevormide eeskuju – kalla, liilia, orhidee • Ebasümmeetria • Tarbekunstis nt. raamatute kujunduses • Värvid: heleroheline (rohekaskollane), lilla (Eestis nt. Draamateater) Ekspressionism (äärmuslik väljenduskunst) romantism kuubis
annaabi.ee 
