illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Br aktil on tagajärg. Performatiivsus- Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. b) illokutiivsed eesmärgid ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2.Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3.Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4
Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt) Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika 2. Illokutiivne kõnetatav saab su soovist aru 3. Perlokutiivne Brutus tapab Caesari - perlokutiivne akt õnnestus. Igal aktil on tagajärg. Perlokutiivse tagajärg. Kõige olulisem on illokutiivne akt. Sõnast saab asja illokutiivse aktiga. Illokutiivses aktis me eristame: 1. Illokutiivne eesmärk milleks räägime 2. Illokutiivne jõud kui intensiivne eesmärk 3. Illokutiivne suund kuhu suunatud ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1. Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2. Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta
Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt) Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika 2. Illokutiivne kõnetatav saab su soovist aru 3. Perlokutiivne Brutus tapab Caesari - perlokutiivne akt õnnestus. Igal aktil on tagajärg. Perlokutiivse tagajärg. Kõige olulisem on illokutiivne akt. Sõnast saab asja illokutiivse aktiga. Illokutiivses aktis me eristame: 1. Illokutiivne eesmärk milleks räägime 2. Illokutiivne jõud kui intensiivne eesmärk 3. Illokutiivne suund kuhu suunatud 23 ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1. Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2
annaabi.ee 
