Eric Maria Remarque'i romaani ,,Arc de Triomphe" järgi Inglise luuletaja William Blake kirjutas ühes oma luuletuses: ,,Armastus ei otsi endale lõbu ega hooligi endast, vaid hoolitseb teise eest ja ehitab meeleheite põrgust paradiisi." Üht ,,meeleheite põrgut" kirjeldab saksa kirjanik ja humanist Eric Maria Remarque oma teoses ,,Arc de Triomphe" Arst varjunimega Ravic on saksa pagulane. Ta on põgenenud natsistlike piinajate eest ja varjab end illegaalina Pariisis. Raske on kujutada ette midagi veel vähem romantilist kui selline põgenikuelu. Ravicil puudub kõik, mida tavapäraselt arvatakse õnneliku elu ja heaolu aluseks. Tal ei ole kodu, lähedasi, mitte keegi ei tohi teada tema tegelikku identiteeti ning armastatud tööd kirurgina saab ta teha vaid tänu neile, kes on valmis tema olukorda ära kasutama, lõigates endale Ravici pealt suurt kasu. Näib, et Ravic ei peaks
organisatsioonis kehtivad seadused, õigused, kohustused jms. · KODAKONDSUSETA ISIK e APATRIIT- isik, kellel puudub kodakondsus, seega puuduvad ka kodaniku õigused ja kohustused, puudub ka valimisõigus · ALALINE ELANIK e PÜSIELANIK- inimene, kes elab kogu aeg ühes kohas, elamiskoht ei ole muutuv · ELAMISLUBA- tähtajaline või pikaajaline luba, mis väljastatakse välismaalasele, et ta ei viibiks pikaajaliselt riigis illegaalina · KODANIKUÕIGUSED- õigused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · KODANIKUKOHUSTUSED- kohustused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · NATURALISATSIOON- kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik
Üks parimaid seletusi ütleb: Metsavendadena selle sõna tõelises mõttes tuleb mõista neid inimesi, kes alustasid metsavendadena organiseeritult tegevust ajal, kus võim oli alles punaste käes. Need inimesed, kes siis asusid metsa, tegid seda kas häda või idee sunnil, elasid kaasa ohud ja viletsused, rõõmud ning mured, mida pakkus elu metsas, ja kasutasid metsa alalise eluasemena. Loomulikult olid metsaelu tingimused midagi hoopis muud kui illegaalina kodus redutamine, ehhki füüsiliselt kui 7 vaimselt olid mõlemad rasked. (Pajur et al. 2005: 184) Eriline roll repressioonide teostamisel kuulus hävituspataljonidele. Ametlikult oli nende esmaseks ülesandeks takistada vaenlase võimalikke diversiooniakte ning võidelda langevarjurite vastu rindelähedastes piirkondades. Tegelikkuses said hävituspataljonid Eestis kurikuulsaks