Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile. Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja „Õiguskeel“ 2009 aasta numbris 4 artiklis „Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus“. (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / http://www.just.ee/47851) Õigus ja selle rakendamise praktika peab olema sihtrühmale selge ja arusaadav. Selle üheks oluliseks eelduseks on selge ja üheselt mõistetava õigusliku regulatsiooni olemasolu. Samuti
Sellest ajast saati on toimunud palju muudatusi avaliku teenistuse sektoris. Tänaseks on see aegunud, on põhjustanud mitmeid probleeme, ei täida korrektselt vajalikke ülesandeid ja on läinud vastuollu rahvusvaheliste avaliku teenistuse põhimõtetega. Samuti on vahepeal vastu võetud uus töölepingu seadus, millega vana ATS ei ole kooskõlas. Need on peamised põhjused, mis ajendasid uue ATSi koosatmise. Justiitministeerium on juba saatnud kooskõlastusringile uue ATSi eelnõu. Eneli Illaru (2008) Avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Kättesaadav: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/index.php?page=consults&id=77, 07.detsember 2008. Uue avaliku teenistuse seaduse peamisteks eesmärkideks on: 1. moderniseerida Eesti avalikku teenistust; 2. kehtestada uus, funktsioonipõhine ametniku definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring; 3. tagada kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele, kehtestades konkursside kohustuslikkuse; 4
Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile. Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja ,,Õiguskeel" 2009 aasta numbris 4 artiklis ,,Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus". (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / http://www.just.ee/47851) Õigus ja selle rakendamise praktika peab olema sihtrühmale selge ja arusaadav. Selle üheks oluliseks eelduseks on selge ja üheselt mõistetava õigusliku regulatsiooni olemasolu. Samuti
annaabi.ee 
