ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalannal Atheenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs Proylaia. · Parthenon on üks olulisemaid ehitisi, mis valmis ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektide Iktinose ja Kallikraatese käeall. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli 8, küljel 17 sammast. Siseruumis seisis Pheidiase valmistatud jumalanna Atheena kuju. · Propylaia Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437- 432. a. eKr. Propylaia koosneb peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonnaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega,
Nendes ehitistes ilmnesid ehitustehnika alal saavutatud olulised edusammud, mis osaliselt ennetasid rooma arhitektuuri edasist arengut. Samal ajal on märgata mõningat vastuolu arhitektuuri kui kunsti ja tegeliku ehitamise ehitustehnika vahel. Uus maitse arhitektuuris väljendus orderi vabamas rakendamises klassikalise ajaga võrreldes. Tõepoolest võib juba V sajandil e.m.a. märgata Propüleedes, eriti aga Parthenoni ehitaja Iktinose poolt püstitatud templis Bassaes, dooria ja joonia orderite ühendamist. IV sajandil, eriti hilisemal hellenismi ajastul, rakendasid aga meistrid erinevate orderite elemente ühes hoones läbimõtlematult. Peripteeri ja orderi vaba variatsiooni näitena võiks tuua küll alles rooma võimu ajal püstitatud, kuid oma vaimult täiesti hellenistliku turuvärava Mileetoses. Oleks ebaõige nende loojatele ette heita, et nad on valesti aru saanud klassikalisest orderist
plaadist. Friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja 3 triglüüfidega. Metoope kaunistavad (algselt värvitud) reljeefid ja triglüüfidel on kaks püstivagu. Huvitaval kombel on just dooria stiilis templeid, mis on ju vanimad, säilinud kõige rohkem. Neist kuulsaim on Ateena akropolil asuv jumalanna Athenale pühendatud Parthenon (5. saj e. Kr), mis on ehitatud arhitektide Iktinose ja Kallikratese poolt ning mille cellas asus Phediase loodud Athena kuju. Joonisel on kujutatud dooria orderis templi põhielemendid ja pildil Parthenon. Joonia order tekkis klassikalisel ajastul, 6. sajandil e. Kr Väike-Aasias Joonia piirkonnas, kust levis ka päris Kreekasse. Joonia stiili iseloomustab kergus ja elegants. Sammas toetub baasile ning on sihvakam, kõrgem ja tihedamate kannelüüridega, kui dooria sammas
klassikaline dooria peripteer (450.-420.a. eKr.). Enamik tähtsaimad ehitisi Ateenas rajati Periklese võimuloleku ajal (461.-499.a.eKr.), nii ka Pireuse sadam, mis nn. Pikkade müüride abil Ateena linnaga ühendati. 24 Kuigi suurem jagu klassika perioodi tippteoseid pärineb Ateenast, püstitati neid ka mujal. Arhitekt Iktinose kavandi järgi ehitati a. 430 ekR. Apollo tempel Phigalias (dooria peripteer, 6/15 sammast), mille sisekujunduses kasutatakse lisaks seinu liigendavatele joonia stiilis kolmveerand sammastele ka ühte cella lõppu paigutatud korintose stiilis sammast). Intensiivselt tegutseti 5.saj. eKr. ka linnaehituse alal. Domineerivaks sai regulaarse planeeringuga linn. Esimese täisnurksete kvartalitega linna põhiplaani koostas Hippodamos Mileetosest, rakendades seda Mileetose linna taastamise juures
annaabi.ee 
