eemaldamine (koletsüstektoomia - lahtine või laparoskoopiline, kehaväline lööklaine, lokaalne litolüüs, litotripsia) või suukaudne kivide lüütiline ravi sapphapetega Sapikivide sono- ja röntgenograafia Sapiteede- ja põie kasvajad Nii hea- kui pahaloomulised esinevad harva Naistel ja vanemas eas sagedamini Soodustavad sapikivitõbi ja sapipõiepõletik Histoloogiliselt adenokartsinoom Kliiniline pilt võib olla pikka aega varjatud, meenutada sapikivitõbe koos ikterusega Diagnoosimine: USG, CT, MRT, Rö-uuringud (biliograafia) Ravi: operatsioon või stentimine Prognoos: halb Sapiteede vähi biliograafia
M u l t i s ü s t e e m s e t k u r n a t u s e s ü n d r o o m i esineb sagedamini 6 8 nädalastel põrsastel, harvemini imikpõrsastel. USA-s on täheldatud kõige sagedasemat haigestumist 12 14 nädalaste kesikute hulgas. Sageli on see sekundaarseks nakkuseks sigade reproduktiiv- respiratoorset sündroomi põdevatel sigadel. Multsisüsteemne kurnatuse sündroom põrsastel iseloomustub üldise kurnatuse, isutuse, kehamassi languse, kõhnumise, aneemia ja ikterusega, millele sageli lisanduvad kõhulahtisus, köha ja kesknärvisüsteemi kahjustused. D e r m a t i i d i - nefropaatia sündroomi korral tekivad haigetel sigadel isutus, depressioon. Loomad jäävad lamama. Iseloomulikeks kliinilisteks tunnusteks loetakse punakast kuni purpurse värvusega maakulate ja paapulite teket tagajäsemetel ja tagakehal. Rasketel juhtudel kahjustub nahk üle kogu keha. Mõne aja möödudes kattuvad maakulad ja paapulid tumedate
2. Pigmendiainevahetuse häire 3. Sapiteede ja sapipõie põletikud põletikupuhune mikrofloora muudab sapi keemilisi ja füüsikalisi omadusi, luuakse soodsad tingimused kivide moodustumiseks. Soodustavaks on sapipeetus e. kolestsaas (cholestasis). Sapipõies võivad kivid olla aastaid asümptomaatilised. Võivad tekkida sapipõiepõletikud (cholecystitis) aga ka sapijuhade toppumised kividest, millega kaasub põletikule ka kolestaas sapiteedes, mehaanilise ikterusega. Sapipõiepõletiku puhul esinevad koolikulise iseloomuga valusööstud, põletikunäitajate tõus, palavik, oksendamine. 32. Arterioskleroos- Arterioskleroos - on krooniline, sageli vanemaealistel inimestel esinev arterite haigus. Arterite seinad paksenevad, tihkenevad ning intimasse ladestub kolesterooli ja selle derivaate ning lubjasooli. Selline tihkenemine takistab arterite seina toitumist ja hapnikuga varustamist. Muutuste piirkonnas vohab sidekude.