Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt (nad olid naabrid), eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitööli...
Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega Neitsi-Maarja koos Kristus- Lapsega Ikoonid Ikoon-pühaks peetavaid isikuid kujutav tahvel- maal Traditsioon ja tehnika on lähtunud roomlaste mälestusportreedest Pildid võivad imet teha ja usklike aidata, suurendavad usku Põhiliseks motiiviks Neitsi-Maarja koos Jeesus- lapsega Ranged ettekirjutused pühaku välimuse osas (nt. kahvatu nägu, väike suu,pildi taustal
Näited on katkendlikult säilinud, kuna 15. saj vallutavad türklased piirkonna. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mistõttu nad isegi hävitasid Bütsantsi kunstipärandit. Maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud Sambakapiteelid San Vitale langus aegadega. kirkus Ravennas. 6.saj. Paemise tehnikad: mosaiik ja ikoonmaal Ikoon.-püha, imettegev pilt. Maaliti enkaustika tehnikas. Hiljem temperavärvidega kokku liimitud laudadest tahvlile Levimuim teema: Maarja Jeesus lapsega Ikoonidest mooduststi pildisein ehk ikonostaas. Ikonostaas eraldas kooriruumi (altarit) ülejäänud kirikust. Mosaiigid
Ikooni austamine võrdub ebajumala kummardamisega ja läheb vastuollu Piibliga. Suur hulk püha pilte hävitati. Kultuur: Bütsants oli vahelüli idamaade ja Lääne-Eurooap vahel. Suur harmooniline terviklikus varakristlusest, hellenismist ja ida-kultuurist. Õitseaeg oli Justinianuse valitsesajal ja 9 saj pärast pilditüli tippu. Kodusõda ikonolistide ja ikonoduutide vahel. Kujutav kunst: mosaiik, hagia Sophia katedraal, tehti ka freskosid. Rõhutati ehituse sisemust. Kuldne taust maalil. Ikoonmaal- puu plaadile maalitud püha pilt 9 saj levis. Kunstkäsitöö tõi suuremat kuulsust Bütsantsisle. Kallihinnalised matejralid olid kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet- kuldniitidega. Konstantinoopol kui Euroopa olulisem haridukeskus. Mõju slaavi maadele: õigeusk ja riiklus elemendid, slaavi tähestik(kreeka misjonärid Kyrillos ja methodis). Kiriklik kunst - üks ikon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A.Rubljov).
annaabi.ee 
