erinevalt järjestatud, seepärast ongi keelte grammatikad erinevad kitsenduste hierarhia muutumine muudab ka keelt Morfoloogiateooriad Loomuliku morfoloogia teooria on keeleteooria, mille kohaselt toimuvad kõik keelemuutused loomulikkuse suunas. Opositsiooni lihtsamliige on optimaalselt loomulik ehk markeerimata ning keerulisemliige on mitteloomulik ehk markeeritud. Morfoloogiateooriad Peamised loomulikkuse kriteeriumid (1): Ülesehituslik ikoonilisus (keelemärgi vormi ja sisu sarnasus): semantiliselt lihtne kodeeritakse vormiliselt lihtsamana ja semantiliselt keerukam vormiliselt keerukamana. Vormi ühtsus: ühel vormil on ainult üks funktsioon. Vormi läbipaistvus: üks vorm kannab ainult üht tähendust. Morfoloogiateooriad Peamised loomulikkuse kriteeriumid (2): Süsteemile vastavus: keelekasutaja eelistab seda, mis on tema keeles tavaline, domineeriv. Ebaühtlased
vaid nimetab eset, inessiivi lõpuga -s varustatud substantiiv aga informeerib lisaks asukohast; preesens väljendab käesolevat aega ja on seega sõna otseses mõttes kõnelejale lähemal kui möödunud aega väljendav imperfekt; indikatiivi kasutatakse siis, kui verbiga väljendatavat tegevust vaid nimetatakse, konditsionaal aga seab selle toimumisele juba tingimusi jne. Seega on olemas seos lihtsa tähenduse ja lihtsa vormi vahel; selle kohta kasutatakse terminit konstruktsiooniline ikoonilisus või diagrammilisus. Ikoon on piltlik; morfoloogilised opositsioonid on seega oma kodeerimisviisi poolest põhiliste semantiliste suhete abstraktsed kujutised. Semantiliselt lihtne kodeeritakse fonoloogiliselt (suhteliselt) lihtsana, semantiliselt komplekssem kodeeritakse ka fonoloogiliselt komplekssemana. Loomulik morfoloogia püüab järelikult anda mingitele morfoloogilise struktuuri teatud omadustele semiootilis-kognitiivseid seletusi.
- 50 sõltumatut keelt, mis peavad olema geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt kauged - Dryeri meetod: 625 keelt, mis on valitud geneetilistel ja areaalsetel printsiipidel · Tõenäosusvalim · Mitmekesisusvalim · Juhuvalim 5. Keeleuniversaalid väited keele fundamentaalsete omaduste kohta. Universaalid on empiirilised. Universaalid eksisteerivad keelesisestel ja keelevälistel põhjustel (diskursus, arusaadavus, ökonoomsus, taju, ikoonilisus). Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna
annaabi.ee 
