Kui väljenduse ja sisu vahel on mingi vastavusseos ning mida selles kontekstis eriti toonitatakse see seos 3 on konventsionaalne, räägivad uurijad tihti sümboolsest funktsioonist ja sümbolitest. Samal ajal vastandas juba Saussure sümboleid konventsionaalsetele märkidele, rõhutades esimeste puhul ikoonilist elementi. Meenutagem, kuidas Saussure sel puhul kirjutas, et kaalud võivad olla õigluse sümboliks, kuna sisaldavad ikooniliselt endas tasakaalu ideed, aga vanker mitte. Värvid Maailmas üks lihtsamini teada ja tuntud sümbolisüsteeme on värvisümboolika. Juba iidsetel aegadel tähendas iga värv midagi. Laialdaselt on see levinud kunstis ja heraldikas. Kõige sagedamini on just värvidest esile toodud sinine, must, valge, punane ja kollane. Sinine värv jaotub kahte põhilisse värviliiki, üks on siis hele- teine tumesin jne. Helesinine tähendab vaprust ja üleolekut
1) Ikoonid tähendus on mõistetav seletuseta, referendiga piltlikult sarnane 2) Indeksid loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab, nt need, see,(kassikäpa pilt) 3) Sümbolid tähendus kokkuleppe alusel, seos tuleb ära õppida Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne ajalooliselt kujunenud, ei ole põhjendatud, kokkuleppeline tähendus kokkuleppe alusel. Diagrammid on sümbolitest koosnevad ikoonid. Maakaardid kujutavad objekte ikooniliselt, kuid objektid on tähistatud sümbolitena. 3. Keele teke ja ränded Keel tekkis umbes rohkem kui 100 000 a tagasi. Keele tekkimise hüpoteesid: Polügeneesi teooria keeled tekkisid maailma eri paigus teineteisest sõltumata umbes 50 000 a tagasi. Monogeneesi teooria - keele tekkimine ajaloos on ainukordne sündmus, keel pärineb Aafrikast, üks algkeel, umbes 150 000 a tagasi. Esimene kirjasüsteem võeti kasutusele umbes 5000 a tagasi.
tähendus. Emotsioonimõisted tulevad esile erinevates sõnaliikides (nimisõna, omadussõna, verb). Teiseks 6 modifitseeritakse emotsioonimõisted sufiksitega, nüansseerides sellega tähendust (nt *mitte- valu, *mitte-agressiivsus, *eba-hirm). Kolmandaks tulevad emotsioonimõisted esile erineval komplekssuse astmel (liht- ja liitsõnadena, sõnaühenditena), mille koostis vastab ikooniliselt semantilisele komplekssusele. (Vainik 2002: 539-550) 2. Eestlaste kollektiivne minapilt 2.1. Naiivteooria Sellest, kuidas kujuneb inimeste kollektiivne maailmapilt, on huvi tundnud paljud uurijaid. Ene Vainiku ja Heili Orava artiklis ,,Tee tööd ja näe vaeva, ...aga ikka oled vihane" lähtutakse uurimissuunast, mida nimetatakse naiivteooriaks. Naiivteooria pole naiivne mitte selles mõttes, et
2)teine-selle objekt 3) interpretant( tõlgend , mentaalne representatsioon, efekt ,mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis.) Märk on see, mis tähistab midagi, kellegi jaoks. See on see, kuidas kogemusest tekib tähendus. MÄRKIDE TÜPOLOOGIA: 1) märk ise oma olemuselt 2) märrk suhtes objekti 3) märk suhtes interpretanti IKOON: Sarnasus: 1 asi sarnaneb teisele: näib, külab, tundub maitseb, lõhnab samamoodi. Iga kord kui räägid ja kasutad snõna nagu, siis sa räägid ikooniliselt. tähistatava ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits , jalajälg, kaja, maitse jne. suhe on arbitaarne või konventsionaalne.:: keelemärgid, tähestik, numbrid jne. IKOON, INDEKS SÜMBOL!!!!- märgi suhe mingisse objekti, mille kohta ta käib, ikoon , sarnassussuhe, ... KORDAMINE FERDINAND DE SAUSSURE -Keel on märgisüsteem abstraktsete reeglite ja konventsioonide süsteem. See on olemas sõltumatult, eelneb
annaabi.ee 
