Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite Korintose ikonograafiast Referaat Vana-Kreeka kultuuriloost 2001 Sissejuhatus 6. sajandil e. Kr. muutusid Korintoses tavaliseks kaks sümbolit – üksik valjastatud tiivuline hobune ja kiivriga naisepea. Hobune ilmus sajandi algul ning esines nii vaasidel kui müntidel, naisepea ilmus sajandi lõpul ning esines ainult müntidel, kuna vaasimaal oli selleks ajaks tasapisi välja suremas. kujundite kasutus viitab asjaolule, et need olid Korintose sümboleiks. Arvatavasti kasutati neid muuhulgas ka poliitilistel eesmärkidel. Kiiverdatud naisepea motiiv on arvatavasti laenatud ateenlastelt, kes kasutasid Pallas Athena kujutisega münte. Ent miks? Athena ei olnud Korintose kaitsejumaluste seas. Võimalik, et mündil kujutatu on hoopis Aphrodite, Korintose peamine kaitsejumalanna. Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud ku...
varustab neid mõtteterade või tekstidega Piiblist25. Reformatsiooni käigus tekkinud luterlikus kirikus sõna kinnitab pildi sõnumit26. Tekkib piltidega varustatud saksakeelne Piibel, mis aitab mõista paremini usu tõdesid. Lucas Cranach Vanema pildid vastavad luterliku usu arusaamadele. Kuigi luterlikus kirikus on lubatud pildid, ei tekkinud „omaenda altari – ja hariduspiltide ikonograafiat“27. Kihelkonna Mihkli kiriku altar on näide Eestis leiduvast luterliku traditsioonide ikonograafiast, kus keskel on anonüümse meistri maalitud "Püha õhtusöömaaeg", aga „külgtahvlitel ulatuslikud moraliseerivad ladina ja alamsaksa keelsed tekstid“28. Katoliiklik ja protestantlik ikonograafia erinevad teemade eelistamise või välistamise ja tõlgendamise poolest29. Kokkuvõtte Ristija Johannes polnud pühak. Ta oli reaalne inimene, kellest kirjutab meile Piibel. Tema elu sündmuste kujutamine kunstis aga kujuneb kristliku kiriku traditsioonidele vastavalt. Piltide
omaks. Massyse Helduse v�rdkuju on n�htud inspireerituna Itaalia klassikalistest vormidest nagu n�iteks Andrea Solario �Madonna lapsega�, mille koopia asub Londonis National Gallerys v�i pisut v�iksem, aga v�ga sarnane Palazzo Biancos Genovas asuv Helduse v�rdkuju, mida on seostatud Raphaeli �Madonna dell�Impannataga� Palazzo Pittis Firenzes. Kristlik Helduse v�rdkuju on osa kristlikust ikonograafiast, v�hemalt alates renessansiajast. Selle allegooria keskmes on inimliku ja jumaliku armastuse vastandlikud aspektid. Esimene neist illustreerib maise inimliku armastuse haprust ning teine jumaliku armastuse surematut heldust. Vastureformatsiooni ajal peeti kauni naise imetavat kuju kahtlemata Helduse v�i Armastuse s�mboliks. Naine v�is aga personifitseeritult s�mboliseerida ka roomakatoliku kirikut ning tema laps
annaabi.ee 
