toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks energiaks gamma kiirguse kujul. Päikese pinnale jõudes on energia muutunud nähtavaks valguseks, teekond võtab aega 50 miljonit aastat. Päikeselaigud ja kroon Päikesepind e fotosfääri temperatuur on 5800K. Pinnal olevad "külmad" kohad on päikeselaigud, mille temp. 3800K Päikeselaike põhjustavad keerulised magnetvälja protsessid Fotosfääri kohal on kromosfäär, mis on ümbritsetud hõreda gaasipilvega. Kroon on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal.
Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa
lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 4. Kust saab Päike energiat ? Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses. (Päikese tuumas, umbes 10 000 000C juures toimub kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat.) 5. Mis on päikeselaigud ? Päikeselaiguks nimetatakse tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskmisest temperatuurist 1000 K madalama temperatuuriga ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 6. Päikese siseehitus: Tavaliselt jagatakse Päikese sisemus kolme ossa: 1) Ülemine on konvektiivne tsoon. See ulatub fotosfääri põhjast alla kuni sügavuseni umbes 15% Päikese raadiusest. Seal transporditakse konvektiivsetes
Kui see juhtub, jääb üle energiaosake, mis liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. Päike kaotab küll niimoodi palju oma massist, kuid ta on nii suur, et peab veel väga kaua aega vastu. 6. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades päikeselaike ja protuberantse. Päikeselaigud on Päikese pinnal olevad tumedad laigud. Temperatuur on neil aladel ümbritsevast üle 1000 K madalam., seetõttu näivad tumedana. Päikeselaigud ilmuvad enamasti rühmadena ning säilivad olenevalt suurusest mõnest tunnist mõne kuuni. Suured päikeselaigud säilivad kauem. Kui päikeselaiku mõned päevad jälgida, on näha, et ta liigub üle Päikese esikülje. Selle põhjuseks on Päikese pöörlemine ümber oma telje. 7
laiuskraadidel. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Kust saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Mis on päikeselaigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Milline on siseehitus?
tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Päikeselaigud Päikeselaigud (või päikeseplekid) on tumedad alad fotosfääris, mis on oma ümbrusestjahedamad. Tavaliselt ilmuvad nad paaride või rühmadena ning on seotud väga tugevate magnetväljadega. Laikude suurused ulatuvad "väikestest", ligikaudu 15000 km läbimõõduga (laias laastus Maa diameetriga võrreldavad), kuni hiiglaslikeni, läbimõõdus üle 150 000 km. Enamikul neist on tume keskala, mida kutsutakse "täisvarjuks" (u. 1600 kraadi fotosfäärist jahedam), mida ümbritseb
jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust - 70%, heeliumist - 28% ja allesjäänud 2% moodustavad veel 68 keemilist elementi. 4. Päike pöörleb ümber oma telje, kuid diferentsiaalselt ehk ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. 5. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest ehk vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 6. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K ning nad on oluliselt tumedamad kohad Päikese pinnal võrreldes ülejäänud pinnaga. Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000, mida põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Päikese siseehitus: 1. Tuum 2. Radioaktiivne vöönd 3. Konvektiivne vöönd 4. Fotosfäär 5. Kromosfäär 6. Kroon 7. Päikeselaigud 8. Graanulid 9. Protuberantsid 8
ühinemisest heeliumi tuumadeks. Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 5. Kust Päike saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 10 7 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. 6. Mis on Päikeselaigud? Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50 000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Päikese siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsiooni tsoon
Jupiter Palja silmaga vaadeldes paistab Jupiter meile heleda, rahuliku säraga kollakasvalge tähena, Veenuse järel on ta kõige heledam ,,täht" ja inimestele ammu tuntud. Planeedi leidmine lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi. Nende hulgas on eriti iseloomulikud tumedad, pruunikad või valged vöödid, mis asetsevad rööbiti ekvaatoriga. Pöörlemistelg on tema orbiidi tasandiga peaaegu risti, nii et aastaaegade vaheldumist ei esine. Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. ...
heeliumi tuumadeks. PÄIKESE EHITUS, VANUS JNE. Päikese vanuseks loetakse ca 4,5 mlrd aastat. G2 kategooria tähtede vanuseks loetakse 10 mlrd aastat. Päikese pinnaks loetakse ala millest allapoole on läbipaistmatu. Sellest alates mõõdetakse kaugust päikese pinnast. Päikese valgust kiirgav kiht ulatub 320 km kõrgusele Päikese pinnast. PÄIKSESE LAIGUD JA PROTUBOLENTS l Mõnikord on Päikese pinnal tumedad laigud. Need on päikeselaigud, mis näivad tumedana, sest nad on ümbritsevatest aladest jahedamad. Päikeselaigud ilmuvad peamiselt rühmadena ning säilivad olenevalt suurusest mõnest tunnist mõne kuuni. Suured päikeselaigud säilivad kauem. Kui päikeselaiku mõned päevad jälgida, on näha, et ta liigub üle Päikese esikülje. Selle põhjuseks on Päikese pöörlemine ümber oma telje. Päikesel kulub ühe täispöörde tegemiseks umbes kuu. l
...........................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10
Iga sekund muutub 700 miljonit tonni vesinikku 695 kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Maa miljoniks tonniks heeliumiks, millest eraldub veel 5 ainus teadaolev satelliit on Kuu. Umbes 71% pinnast on miljonit tonni energiat gamma kiirguse kujul. kaetud soolase veega, Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49 1022 J . Maa on ainus Päikeselaigud Päikese pinnal võib näha tumedamaid piirkondi teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika, päikeselaike. Seal on temperatuur madalam (3800K). suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis. Maad Neid leidaub igas suuruses, kuid suuremate diameetrid moodustavad elemendid: raud, hapnik, räni, magneesium, võivad olla kuni 50 000 km. Päikeselaikude arvukus ja nikkel, väävel. Maa on Päikesest parajal kaugusel, et
annaabi.ee 
