Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks
ELUKULG Jelizaveta Kalinina Õ14-2 Elukaar on inimeste elukäik sünnist surmani. Väikelapseiga Lapseiga Noorukiiga Täiskasvanuiga Vanuriiga VÄIKELAPSEIGA Ämmaemanda roll Abitu Esimesed kogemused Kõne omandamine LAPSEIGA Tõsised haigused on haruldased Kooliõde Suhtlemine väljaspool Kogub teadmisi Lubatu, keelatu Autoriteet - õpetaja NOORUKIIGA Puberteet Sõltumatus Füüsiline aktiivsus Konfliktne periood Töö ja mängimine TÄISKASVANUIGA Tööelu Karjäär Perekond Keskea kriis Sõltumatus Istuv eluviis VANURIIGA
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani.
Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a. liigutuste kordinatsioon paraneb ja teeb keerulisemaid tegevusi. Kooliiga 6. kuni 11. a. kirjutab ja joonistab kujundeid
kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3. Embrüonaalperiood - 3-8 nädala lõpuni, sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad. 4. Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, Fenotüüp keskkonna mõju ja genotüüp kokku. 5. kõndimisrefleks, ehmatusrefl, otsimisrefl, haaramisrefl, ujumisrefl, pupillirefl. 6. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. 7. Keskmine täiskasvanu iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. 8.
tema keha pikkusest. Vastsündinul on ajurakke sama palju kui täiskasvanul- see tähendab et elu jooksul ajurakke juurde ei tule. Esimesel paaril elukuul leiavad liigutuste arengus aset nn eeltoimingud. Neljandast elukuust lisandub teadlik haaramisliigutus ning umbes seitsmendast elukuust korrelatiivsed toimingud, kus laps paneb asju üksteise sisse. Aastane laps aga juba otsib, milliseid erinevaid toiminguid saab asjadega teha- funktsionaalsed tegevused. (Tankler, M. 27) Väikelapseiga Oluline muutus lapse elus on kõndimahakkamine. See leiab aset väikelapseea alguses. Samas kahaneb kasvamise tempo. Kolmandaks eluaastaks on lapse kehahoiak juba muutunud, sest nn beebipehmus on kadunud ning laps seisab sirgemalt, sest seljalihased on tugevamad. Liigutuste koordineerimine ja valitsemine on juba otseselt seotud lapse tahte arenguga. Peenmotoorika kiire areng võimaldab lapsel raamatulehti pöörata, pilti värvida... Samas võib
Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga, väikelapseiga, eelkooliiga, noorem kooliiga, keskmine kooliiga ja vanem kooliiga. Eelkooliea, millele eelnevad ka väikelapse-ja imikuiga, veedab laps üldiselt kodus. Suhtumine, mille ta kodus omandab, saadab teda ka koolis ja ülejäänud elus. Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende täitmiste eest tunnustada, täidab laps oma ülesandeid ka edaspidi
annaabi.ee 
