Iiri keel Keelest Iiri keel on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldatakse pealmiselt Iirimaal. Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt 40000-80000 iirlast. Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuarist 2007 on iiri keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ajalugu Umbes 5.6. sajandist pärit tekstid vanagaeli keeles, millest iiri keel pärineb, on kirjutatud ogamites puutükkidele ja kivide servadele. 7.8. sajandil hakati iiri keelt kirjutama ladina kirja erivormis iiri kirjas. Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.17. sajandil.
Sissejuhatus Referaadis kirjutan keelelisest ja usundilisest koosseisust. See on teine osa minu referaadist Iirimaa kohta. Iiri keel räägivad umbes 1,6 miljonit inimest, sealhulgas emakeelena kõneleb seda 40 000 kuini 80 000 iirlast. Keeleline koosseis Umbes 5.-6. sajandist päris tekstid vanagaeli keeles, millest iiri keel pärineb, on kirjutatud ogamites puutükkidele ja kivide servadele. 7.-8. sajandil hakati iiri keelt kirjutama ladina kirja erivormis iiri kirjas. Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.-17. sajandli. Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas. 18. sajandi lõpus rääkis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast. Nüüd on see arv tunduvalt vähenenud
15 000 mürgitus, 5 000 hukkub. Gallipoli • 90 aastat tagasi alustasid Prantsuse, Briti, Austraalia ja Uus-Meremaa üksused lahingut, mille käigus püüti vallutada Istanbul ja saavutada vaba juurdepääs Dardanellidele. Türklased hakkasid edukalt vastu ning liitlasväed kandsid tohutuid inimkaotusi. Rohkem kui 8 kuud kestnud lahingutes hukkus 9000 austraallast, samapalju prantslasi, rohkem kui 21 000 britti ja iirlast, aga ka 86 000 türklast. Verdun • • Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid • • Üle 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisagem haavatud ja teadmata kadunud – kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest
Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, > liberaalid *Põhimure – valduste kaitse ja laiendamine *Väiksem mure – iirlased Iiri probleem *1801 Suurbritannia ja Iiri unioon *1840-ndatel Suur näljahäda Iirimaal (1,5 mln suri nälga) > väljaränne *1841 – 8,2 mln, 1900 – 4,2 mln iirlast *19. sajandi II poolel feenide liikumine (eesmärk relvastatud ülestõus) > 1867 mässukatse *Ülestõusu mahasurumine *Uus meetod obstruktsioon – parlamendi töö takistamine legaalsed (räägiti rahvajutte, poeeme jne) *Nõuti iseseisvust, tänu I maailmasõjale lükkus edasi > Vabadussõda Inglismaa 19. saj *1850. aastal 39% maailma tööstustoodangust *Inglise naelsterling ja pangad olid usaldusväärseimad
inglise D ublin Dublin (iiri Baile Átha Cliath) on iirimaa pealinn, asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid Pindala: 117,8 km²Elanikke: 495 781 (2002; loendus), eeslinnadega 1,3 miljonit D ublinivapp Riigikeel(ed) Iiri keel (iiri gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeldi rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt 40 000 kuni 80 000 iirlast. Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuaris 2007 on iiri keel üks Euroopa ametlikest riigi keeltest. 21. sajandi alguse seisuga on iiri keelel kolm murret: Munsteri murre (lõunamurre),Connanthci murre (keskmurre) ja Donegali murre (põhjamurre). 20. sajandil suri välja Leinsteri murre (idamurre). Murdeerinevused on väikesed
asjaajamiskorrast ja allikate säilumisest kohati ka võimatu kindlaks teha. Lokaaluurimuste põhjal on aga hinnatud, et 1900. aasta paiku vahetas tõenäoliselt kolmandik kuni pool tollal Euroopas elanud 400 miljonist inimesest vähemalt üks kord elus oma elukohta. Ehkki Euroopas esines ulatuslikult ka üle riigipiiride ulatuvat regionaalset rännet, nagu näiteks iirlaste ränne Inglismaale (1840-1914 rändas ligi 5 miljonit iirlast Suurbritanniasse, s.o. pea sama palju kui venelasi Siberisse) või hooajatööliste ränne Venemaalt (eriti Poola ja Leedu alalt) Saksamaale, jäi see transkontinentaalse rände varju. Kui 1800-1840 lahkus Euroopast üle ookeani ca 1,5 miljonit inimest, siis 1840- 1914 siirdus uude ilma üle 50 miljoni eurooplase. Kui 1800. aastal elas väljaspool Euroopat ja Siberit ca 4% euroopaliku päritoluga inimest, siis 1914. aastaks oli selliseid juba 21%. Emigreerumine suurenes järsult 1840
palju iirlasi elab välismaal. Aastatel 1845-1847 tabas Iirimaad ränk kartuliikaldus. Kartul oli tollal aga iirlaste peatoit. Suures näljahädas suri peaaegu miljon inimest. Lootusetu olukord ja Briti võimude suutmatus seda parandada sundisid suurt osa iirlasi kodumaalt lahkuma. Nad rändasid eelkõige inglisekeelsetesse maadesse; näiteks Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliasse või Kanadasse. Tänapäeval arvestatakse iga Iirimaal elava iirlase kohta 10 iirlast mujal maailmas. Iirimaa rahvastiku tihedus on 58,5 in./km².Võrreldes teiste riikidega: · Suurbritannia- 245,5 in/km² · Norra- 14 in./km² · Rootsi- 20,1 in/km² · Soome- 17,1 in/km² on Iirimaa rahvastiku tihedus siiski väga suur, kui jätta arvestamata asjaolu, et teised riigid on Iirimaast tunduvalt suuremad.Kuid siiski! Iirimaal tihedamini asustatud piirkonnad paiknevad suuremate linnade läheduses nendeks on:Dublin(Iirimaa pealinn), Cork ja Beltast
· Immigratsioon vähenes Immigratsiooni I laine (1820-1880) · 1821-1840: 751 000 · 1841-1860: 4,3 milj. · 1865-1880: ½milj. Eurooplast rändas igal aastal · Immigrandid pärinesid Lääne- ja Põhja-Euroopa aladelt · Inglismaalt, Iirimaalt, Saksamaalt, Skandinaaviast · ,,Vanad immigrandid", ,,õiged" ja soovitud ameeriklased olid protestandid (va iirlased): WASP · 1830. Aastatel 1/3 on iirlased, 1840-1844: 250 000, 1851: 250 000 , 1840-1870: 2milj iirlast · Rajavad perefarmid · 1848-1855 rändamise põhjuseks näljahädad (iirimaa), poliitilised rahutused- repressioonid (saksa aladel) · 1840. Aastatest alates levib Euroopas müüt Ameerika kuldmaast (vvärismetallide leiud eriti peale kodusõda) · Homestead act (1862): (uutel Kaug-Lääne) aladel uusasunik saab (põllu)maad tasuta 64 ha eeldusel, et ta tasub 10 dollarit ja elab valdusel vähemalt 5 aastat.
annaabi.ee 
