tagasi. Taaniel: Taaniel ja ta kolm sõpra võeti tööle kuningakotta ja nad olid tublid töömehed. Oli ainult üks asi, mida nad ei teinud ja see oli ebajumalate austamine ning selle peale kuningas lasi nad ära põletada. Tules seistes nad jäid aga ellu ning kuningas muutis kogu riigi usu tavaliseks tagasi. Hiljem muutus aga jälle usk ja Taaniel visati lõvidele. Lõvid teda süüa aga ei tahtnud ning Taaniel lasti lõvi august välja elus ja tervena. Iiob: Iiobil oli läbi aegade kõige suurem usk Jumalasse. Jumal testis teda, hävitades kõik ta ümber, aga Iiob jäi ikka Jumala usklikuks ning Jumal tagastas talle kõik mitmekordselt. Arvamus: Minule see raamat meeldis suurepäraselt. See raamat oli väga huvitav ja väga kaunite illustratsioonidega ning oli lihtne lugeda. Enamus lugusid raamatus ma juba isegi teadsin, kuid nüüd tean ma veel täpsemalt. Parim raamat, mida ma sellel aasta lugesin.
ta oli rikkam kõigist hommikumaalastest. Pojad pidasid pidusid ja kutsusid tütred sööma. Kui pidupäevad läbi, siis Iiob ärkas vara ja tõi põletusohvreid ja palvetas kõigi eest, mõeldes, et äkki on ta pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud. Ühel päeval kui Jumala lapsed seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka. Issand ütles saatanale, et kas ta on märganud Iiobit, et kui vaga ja jumalakartlik mees too on. Saatan ütles, et Iiobil läheb nii hästi ainult seepärast, et Jumal on ta varale ja kõigel nö. aia ette ehitanud ja kaitseb teda ja õnnistab kõige heaga. Pistku Jumal on käsi ta asjade külge ja võtku talt see kõik ära, kas ta siis ka veel on nii jumalakartlik kui ennist. Jumal lausus, et kõik mis Iiobil on, olgu saatana käes, aga ta ei tohi talle endale kätt külge panna. Ning saatan lahkus Issanda juurest. Ühel päeval kui Iiobi pojad ja tütred olid söömas oma
Pojad pidasid pidusid ja kutsusid tütred sööma. Kui pidupäevad läbi, siis Iiob ärkas vara ja tõi põletusohvreid ja palvetas kõigi eest, mõeldes, et äkki on ta pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud. Ühel päeval kui Jumala lapsed seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka. Issand ütles saatanale, et kas ta on märganud Iiobit, et kui vaga ja jumalakartlik mees too on. Saatan ütles, et Iiobil läheb nii hästi ainult seepärast, et Jumal on ta varale ja kõigel nö. aia ette ehitanud ja kaitseb teda ja õnnistab kõige heaga. Pistku Jumal on käsi ta asjade külge ja võtku talt see kõik ära, kas ta siis ka veel on nii jumalakartlik kui ennist. Jumal lausus, et kõik mis Iiobil on, olgu saatana käes, aga ta ei tohi talle endale kätt külge panna. Ning saatan lahkus Issanda juurest. Ühel päeval kui Iiobi pojad ja tütred olid söömas oma vanima venna
sisaldumist Jumalas. Kui Jahves eneses sisaldus algusest peale Kuri ehk Saatan, siis Iiobi raamatu raamjutustuse algul rääkis ta iseendaga. See on Jungi psühhoteraapia kohaselt väga soovitatav tegevus. Probleem on aga selles, et kui Jung soovib mõned Iiobi raamatu tegelased paigutada Jahve`sse sisse, siis tekib küsimus - mille alusel ta neid tegelasi valib? Saatanal oli raamjutustuse algul selge omaette identiteet ja Iiobil samuti. Miks siis valida Jahve üheks aspektiks Saatan, kuid mitte Iiob? Nende autonoomsuse määras ei näi küll olevat mingit vahet. Kui aga osa tegelasi on võimalik paigutada Jahve`sse, siis ei takista tegelikult miski seda protsessi jätkamast ning see lõpeks jumalikus solipsismis, kus Jumalasse on sisestatud kõik ja Jumalal jääb üle tunnetada ainult iseennast. Ka Kristuse ristisurmale leiab Jung oma teoloogias koha. Ta hülgab traditsioonilise kristliku