-1960. aastatel aknakaunistused - topeltakende vahele pandud vatt kaunistati õlelilledega. Päris viimastel aastatel on jõululilledena reklaamitud veel hüatsinte ja tulpe, mida kaasajal ajatatakse peaaegu aastaringselt. Siiski on varasemate jõululillede eripära, et kõige lõhnavam on olnud kuusk ja kuuseküünlad, muud jõulutaimed lõhna ei levita. Suurem osa lilledest on ka mürgised. Taimedest on jõuludega seostatud meil veel asparaagust, paljudes Euroopa riikides ning Ameerikas iileksit ja luuderohtu. Sellest punutakse ustele pärgasid, teda kasutatakse dekoratiivse elemendina maja ja tubade kaunistamisel. Meil see taas pole levinud, sest looduslikult kasvab luuderohi eeskätt läänesaartel, pealegi on meie talved nii külmad, et taim ei pea talvistele temperatuuridele vastu. Toalillena on ta aga selleks liiga uus, et erilise jõulutaime rolli saada. NB! Kõik jõuludega seotud kultuurtaimed on mürgised alates luuderohust, mis võib põhjustada
anda värvipalett, püüaksid tema pilku sinise eri toonid alates kahvatusinisest kuni akvamariinini, kahvaturoheline, aga ka roosa. Pole ime Kaalud on ju õhu märk. Metallidest sobivad Kaaludele vask ja messing. Aiainspiratsiooni tasub sellel sodiaagimärgil otsida Austriast, Birmast, Jaapanist, Argentinast, Egiptuse põhjaosast, Kanadast, Tiibetist, Hiinast ning Vaikse ookeani lõunaosa saartelt. Skorpion leiab hingesugulase kaktuses Suskajana tuntud Skorpion hindab kaktust ja iileksit, ent tema ilumeelt hellitavad rododendron, gardeenia, pelargoon, särav päevakübar "Goldsturm", käre pärdiklill, anemoon ja kanarbik. Skorpionile peaksid meeldima ka kuslapuu ja teised Jäära märgi taimed. Selle suure müstiku mõttemaailmaga sobivad juga- ja laukapuud, üleüldse põõsakujulised või asteldega puud. Kas on üllatav, et Skorpion võtaks looduses mesti skorpioni? Ega ikka ole küll. Hingesugulust tunneb ta ka kotka ja hundiga. Ja seda, et
Rasketööstuse põhiharud on must ja värviline metallurgia, laevaehitus, auto-, keemia-, naftakeemia-, elektroonika-, puidu-, paberi- ja ehitusmaterjalitööstus. Enamik töötleva tööstuse ettevõtteist asub kitsal alal La Plata lahest mööda Parana jõge Santa Fe linnani. Kasvatatakse peamiselt nisu ja maisi, söödakultuuridest lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tehnilistest kultuuridest puuvillapõõsast, suhkruroogu, tubakat ja Paraguay iileksit, millest valmistatakse matet. Köögivilju kasvatatakse peamiselt suurlinnade läheduses, troopilisi vilju riigi loodeosas ja tsitrusi kirdepiirkonnas. Viinamarjakasvatuses ja veinitootmises kuulub Argentinale maailmas 10. koht. Naftat toodetakse keskmiselt 40 mln tonni aastas ja maagaasi 41 mrd m3/a. Elektritoodangust annavad 52% soojus-, 41% hüdro- ja 7% tuumaelektrijaamad. SKT elaniku kohta 14 400 USD ja teenindus annab sellest 54,7%, tööstus 35,8% ja põllumajandus 9,5%. Lõuna-Aafrika
Koostanud: 40Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Lõuna-Lombardias aga troopiline kliima. Renessansspargid levisid põhiliselt kolmes piirkonnas: Toskana, Rooma ja Lombardia piirkond. 1) Renessansi tekke pesas Toskaanas oli palju metsatukki ja salusid: põhiliselt küpressidest. Väikesed künkad viinamarja- ja oliivisaludega, kasvas ka iileksit. Maastikupilt Toskanas oli rohekashalli värvusega, jõgi voolas selle keskel. 2) Rooma madalik oli avar ja tasane, seal asusid viletsamad põllu- ja soomaad, mitmed teede jäänused ja akveduktid, kõrgemüürilised keskaegsed linnad, rohkesti liikuvat vett (mägijõed, Tiber). 3) Veneetsiat ja Genovat iseloomustasid laguunid ja järved, rahulik vesi. Uue kultuuri alged arenesid kõigepealt linnades e vabades linnriikides Firenzes, Veneetsias,
annaabi.ee 
