ulatuslikke ooperivorme (koorid, orkestriepisoodid, aariad ja ansamblid). Muusika ülesehituses tuleb rõhutada järgmisi momente: 1. tähtsal kohal on korduvad teemad. 2. Romantikuna pani Weber suurt rõhku romantilisele kohalikule koloriidile (tervet ooperit, alates avamängust läbib nn. "metsatoon"). 3. Suur osatähtsus on massistseenidel, millede muusikaline materjal on lähedane rahvamuusikale (talupoegade marss ja valss Iv. , naiskoor "Me mõrsjapärga punume" IIIv. ja tuntud Jahimeeste koor IIIv.). 4. Tegelaste muusikaline iseloomustus antakse huvitavates aariates. 5. Fantastilistes stseenides on meisterlik orkestrikoloriit. See kõik kindlustas "Nõidkütile" kestva menu kõikjal Euroopas. 2. Richard Wagner 1813-1883 Väga hea lugemiseks : http://www.trell.org/wagner/ Kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B000009ON7/104-8000269-8907919?
piisa, kui silbistada, kaob ära välde. Nt hääldades Mi-na vs Mii-na. Välde säilub taktis, aga mitte silbis. Pikem kui 3silbiline koosneb mitmest kõnetaktis. Kõnesegmentide piirid sõltuvad sellest, kui kiiresti nt inimene räägib või mida ta rõhutada soovib. Piirid ei ole määratud. JOONIS|TATAKSE Lugema õppimisel tuleb arvestada kõnetakti variante, kui sõna on pikk, siis tuleb arvestada kõnetakti piiri, häälikupikkused ei tohi muutuda. 1- silbiline IIIv 2-silbiline Iv, IIv, IIIv 3- silbiline Iv, IIv Miks on kõnetakt oluline? 1 silbilist on lihtsam lugeda kui 2silbilist jne. Peab olema ühetüübilisus, lapsel peab tekkima mingi mudel ajus. (nt aas, eel, uus üks tüüp, ott, utt, opp teine tüüp, laul vs laut) KÕNETAKTI ROLL: KÜSIB EKSAMIL · hääldusüksus hääldamise kujundamisel · Sünteesiüksus lugemisel/lugema õppimisel - Häälikupikkuse muutmine ja määramine kõnetakti piires
Lahus teistest häälikutest pole häälikupikkust ega sõnaväldet võimalik määrata. Välte tunnusteks on ka esimese ja teise silbi, täpsemalt rõhulise või kaasrõhulise ja neile järgneva rõhuta silbi kestuse suhe ning kolmanda välte puhul samuti üsna lühike siire ning sellega kaasnev põhitooni kiire muutumine hääldades. + Häälikute tegelik kestus sõltub sõna hääldamise tempost. Sõnavormide siili (IIv) ja siili (IIIv) hääldamisel ei erine i kestus kõnes esimestes silpides oluliselt, kuid erineb i kestuste suhe esimeses ja teises silbis. Samuti erineb s ja i siire ning seoses sellega ka põhitoon: siili (IIIv) põhitooni kurv on järsem. Ühesilbiline sõna on alati kolmandas vältes! Küll on aga sõna kirjutamiseks vaja leida, mis häälik(ud) vältele osutab (latt, laad, laat). Kaashäälikuühendi korral on
annaabi.ee 
