Inimesed hakkasid arvama, et neil on õigused ja nad hakkasid nõudma reforme ja muutusi. Valitsejad olid sunnitud reformima oma riike, isegi kui neile see idee ei meeldinud. Näiteks Maria Theresiale, Austria keisrinnale, kohe üldse ei istunud valgustuse ideed. Aga et enda rahvast rahustada, enda riiki tugevdada ja arendada ja kõige tähtsam enda trooni säilitada, oli ta sunnitud järelandmisi tegema ja reforme läbi viima. Sama lugu oli Rootsi kuningas Gustav IIIga, kes ei sallinud valgustuse ideeid ja enda rahvast, aga ikka oli sunnitud järeleandmisi tegema, et enda trooni säilitada. Valitsejad hakkasid pöörama rahvale rohkem tähelepanu kui ennem. Tänu valgustusele hakkasid valitsejad pöörama tähelepanu enda rahva olukorra arendamiseks ja parandamiseks. Nad märkasid kui on haritud rahvas ja vabam majandus on riik tugevam ja rikkam. Friedrich II proovis alati leida viise kuidas enda rahvale anda rohkem õigusi ja võimalusi.
1099.a vallutasid LääneEuroopa rüütliväed tormijooksuga Jeruusalemma ja tapsid seal tuhandeid inimesi. oli PõhjaPrantsusmaa aadlisuguvõsast põlvnev paavst, kes kutsus 27. novembril 1095 kõiki kristlasi minema Esimesse ristisõtta. Investituuritülis keiser Heinrich IVga suutis osavaks diplomaadiks ja poliitikuks peetud paavst hoida vaherahu, mistõttu läbisaamine keisriga oli üpris hea. See oli ka vajalik võitluses sajandi lõpul levinud hereesiate ning vastupaavst Clemens IIIga. Urbanus suri 29. juulil 1099 mõni päev pärast Jeruusalemma vallutamist kristlaste poolt ega saanudki teada, et tema suur unistus on täitunud. 2)Inglise kuningas Richard Lõvisüda üks kuulsamaid keskaegseid sõjamehi. Ei suutnud Jeruusalemma tagasi võttta. oli Inglismaa kuningas 11891199. 3)Friedrich Barbarossa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Rooma keiser alates 1155 kuni surmani
Rahvusliku isevalitsuse idee oli tema jaoks seotud Moskvaga. Ta oli see keiser, kes koliski Moskvasse elama. Tema jaoks polnud heas nimekirjas ka Peeter I. Tema ajal hakati venestama Impeeriumi äärealasid. Toimus klassikaline venestamine. Olulisi reforme tema ajal läbi ei viidud. Ainukesed positiivsed muudatused toimusid majandusvaldkonnas hakati kaasama väliskapitali. NIKOLAI II VALITSEMISAEG Ta jätkas paljuski Aleksander III liini. Maailmanägemuselt oli ta sarnane A IIIga. Tema puhul tulevad mängu teatud välised tegurid, mis sundisid tema käitumist valitsejana muutma (VeneJaapani sõda ja I Venemaa revolutsioon). Suured sotsiaalsed vapustused toovad kaasa selle, et Nikolai II ei saa kõikidest oma põhimõtetest kinni pidada ja on sunnitud järeleandmisi tegema. Nii kutsutaksegi kokku esimest korda Riigiduuma. Riigiduuma kokkukutsumine ei toimunud Nikolai II initsatiivil. Kui Nikolai II poleks teinud järeleandmisi, oleks kriis
ning plastifikaatorite hulgast. Vormida saab plastmasse, kui kuumutada üle. Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (polüamiidid), vormis polümeriseerimine (PMMA), kuum pressimine koos täiteainetega (resoolvaikud), ekstrusioon, läbi vastava ava pressimine( Lintide ja torude valmistamine) ning suruõhu ja vaakum vormimine. Kui rõhk ja temperatuur silindris on võrdlemisi kõrged ning bensiin madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata Iiiga kiiresti põlema. Võib juhtuda detonatsioon(plahvatus) aga see lõhub mootorit ning püütakse teha võimalikult detonatsioonikindlaid bensiine. Detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv on näiteks 2,2,4- trimetüülpentaanil 100 aga heptaanil 0. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Oktaaniarvu suurendamiseks lisatakse bensiinile antidetonaatoreid, mis hoiavad küttesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ning odavaim on tetraetüülplii,